Laps ehk alaealine on seadusandluse mõistes kuni 18-aastane isik.

Seaduse keskmes on lapse heaolu – laps kui subjekt, õiguste kandja. Lapse heaolu on lapse arengut toetav seisund, milles lapse füüsilised, tervislikud, psühholoogilised, emotsionaalsed, sotsiaalsed, kognitiivsed, hariduslikud ja majanduslikud vajadused on rahuldatud.

Esmane vastutus lapse õiguste ja heaolu tagamise eest on lapsevanemal. Lapse õiguste ja heaolu tagamiseks tuleb vanematel ennetada lapse heaolu ja arengut ohustavaid riske.

Riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste ametiasutused peavad arendama välja meetmed lapse abivajaduse ennetamiseks ja olemasolevate probleemide vähendamiseks.

Abivajav laps on laps, kelle heaolu on ohustatud või kelle puhul on tekkinud kahtlus tema väärkohtlemise, hooletusse jätmise või muu lapse õigusi rikkuva olukorra suhtes, ja laps, kelle käitumine ohustab tema enda või teiste isikute heaolu. Kohustus abivajavast lapsest teatada on kõigil isikutel, kellel on olemas teave abivajavast lapsest. Abivajavast lapsest tuleb viivitamata teatada kohaliku omavalitsuse üksusele või lasteabitelefonil 116 111.

Valvetelefon on ööpäevaringne telefon spetsialistidele ning mõeldud eelkõige kasutamiseks juhul, kui abivajava või hädaohus oleva lapse abistamiseks on vajalik lastekaitsealane tugi, kuid kohaliku omavalitsuse lastekaitsespetsialistiga pole võimalik kontakti saada.

Hädaohus olev laps on laps, kes on oma elu või tervist ohustavas olukorras, ja laps, kelle käitumine ohustab tema enda või teiste isikute elu või tervist. Kohustus hädaohus olevast lapsest teatada on kõigil isikutel, kellel on olemas teave hädaohus olevast lapsest. Hädaohus olevast lapsest tuleb viivitamata teatada hädaabinumbril 112.

Kadunud laste telefoni 116000 teenus käivitus Eestis 2011. aasta algusest Sotsiaalministeeriumi rahastamisel.  Kadunud laste telefoni eesmärk on anda esmased juhiseid situatsioonis käitumiseks, vajadusel pakuvad kriisinõustamist ning emotsionaalset tuge nii täiskasvanutele, kelle lapsed on kaduma läinud, kui ka noortele, kes on kodunt ära jooksnud või kes on eksinud. Telefon töötab 24/7 ja on kõigile helistajatele tasuta. 

Asendushooldusteenus on lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, talle turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena.

Asendushooldusteenuse osutaja on hoolduspere, perekodu ja asenduskodu. Järelhooldusteenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on asendushoolduselt ja eestkostelt lahkuva isiku iseseisva toimetuleku ja õpingute jätkamise toetamine.

Asendushooldusteenust saama õigustatud lapsele osutatavat teenust rahastatakse riigieelarvest või vallaeelarvest. Riigieelarvest määratakse vastavalt riigieelarve võimalustele toetus kohaliku omavalitsuse üksustele asendus- ja järelhooldusteenuse osutamiseks ja korraldamiseks ning hooldusperede toetamiseks.

Lapse ülalpidamist ja erivajadusest tulenevaid lisavajadusi rahastatakse muu hulgas lapsele riigieelarvest igakuiseks ülalpidamiseks ja puudest tingitud lisakulude osaliseks hüvitamiseks ettenähtud sissetulekutest.

Teenuse määramise otsustab sotsiaalosakond hiljemalt kümne tööpäeva jooksul taotluse vastuvõtmisest või teenuse taotlemiseks vajaliku viimase dokumendi saamise päevast.

Õigusaktid

Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord Jõgeva vallas