Haldusreform

Tere tulemast Jõgeva linna haldusreformi lehele!

Siit leiate Jõgeva linna haldusreformi teemalised postitused ning saate ülevaate omavalitsuste ühinemisläbirääkimistest.

Kindlasti tasub silma peal hoida Rahandusministeeriumi haldusreformi veebilehel, kus on erinevad artiklid, uuringud ja analüüsid. Samuti avaldatakse veebilehel jooksvat infot omavalitsuste ühinemisläbirääkimistest kõikjal Eestis.

Ühendvalla volikogu esimees ja vallavanem istuvad läbirääkimiste laua taga

Kevad käes! Lisaks vihmale ja lörtsile lubatakse ka ilusaid ilmu. Kevaditi muutuvad lisaks loodusele ka inimesed rahutuks. Omavalitsuste jaoks seisab samuti veel ees keeruline aasta. Nende inimeste hulk, kes töötavad omavalitustes on tegelikult päris märkimisväärne. Avaliku teenistuse 2015. aasta aruanne teatab, et kohalikes omavalitsustes (KOV) töötab 5,6 tuhat inimest (2016. aasta jooksul ei toimunud KOV-de töötajaskonna arvus olulist langust). Igatahes tegelevad need viis ja pool tuhat inimest kohalike kogukondade mistahes küsimustega üle Eesti. Juurde tuleb arvestada ka lasteaedade ja koolide töötajad ja nende kogukonnad, rahvamajad, raamatukogud jne. Haldusreform puudutab seega kas otseselt või kaudselt enamikku Eesti inimestest. Selle tõttu on oluline, et reaalne liitumine saaks hästi tehtud. Täiuslikult pole võimalik, kuigi tahaks. Jõgeva piirkonnas liiguvad uue omavalitsuse tööd ettevalmistavad tegevused planeeritud tempos. Ajakava sai kokku lepitud 2016. aasta sügisel. Tegemist on olukorraga, kus juhtgrupp ja töörühmad teevad selle omavalitsuse tööd, mida veel olemas ei ole. Uus omavalitsus peab loomulikult ise kõik vajalikud õigusaktid kinnitama, kuid ei ole mõeldav, et seda tehakse tühjalt kohalt. Juhtgrupis on üha meeldivam see, et järjest enam nähakse uut tervikut. Iga praegune omavalitsus on avanud oma piirkonna vajadused tervikut arvestades. Näiteks Palamuse valla juhtide otsuste tulemusel saab eeloleval kahel aastakümnel selle piirkonna eelarve jaoks kõige olulisemaks lasteaed, see väljendub selgelt uue hoone maksumuses. Jõgeva linnas on oluline põhikooli hoone. Hetkel on selge, et uue koolihoone osas saab tulemus parem, kui veel aasta tagasi näha oli. Ühendvalla arengutee on detailirohke, kuid liitumisläbirääkimistel kujunevad uue terviku selged piirjooned. Juhtgrupi töö tulemusel saab peale sügisesi valimisi uus Jõgeva vald edukalt tööd edasi teha. Juhtgrupi liikmete vaheline koostöö on muutunud väga produktiivseks. See jätkub peale valimisi, kuid siis juba teises vormis. Seepärast võib öelda, et uue omavalitsuse volikogu esimees ja vallavanem on juba praegu läbirääkimiste laua taga. Läbirääkimiste lisaväärtus on see, et me õpime tundma teisi piirkondi ja niiviisi teame Torma, Palamuse, Jõgeva linna ja Jõgeva valla vajadusi.

Soovin ilusat kevadet, rõõmsat meelt ja edukaid toimetamisi igasse päeva!
Margus Kask ,
Jõgeva linnavolikogu aseesimees,
Jõgeva piirkonna liitumisläbirääkimiste juhtgrupi esimees

Valitsus kinnitas ühendomavalitsuse Jõgeva vald loomise

Jõgeva valla, Jõgeva linna, Palamuse valla ja Torma valla ühinemisel moodustub uus omavalitsus Jõgeva vald. Uue valla volikogu ja valitsus asuvad Jõgeva linnas ning teenuskeskused luuakse Palamuse alevikku ja Torma alevikku, samuti täidab teenuskeskuse ülesandeid Jõgeva linn. Ühinevate omavalitsuste rahvaarv on rahvastikuregistri andmetel 13 772 inimest. Jõgeva valla moodustumisel on riigieelarvest eraldatava ühinemistoetuse summaks ligikaudu 2 114 700 eurot.

 

Leping allkirjastatud

28. detsembril allkirjastati Kuremaa lossis Jõgeva linna ja valla ning Palamuse ja Torma valla ühinemisleping. Jõgevamaa keskele luuakse pärast valimisi enam kui 14 000 elanikuga omavalitsus Jõgeva vald. 

LOE SIIT!

VAATA SIIA!

Jõgeva linna haldusreformi teemaline koosolek

9. novembril toimus Jõgeva linna haldusreformi teemaline koosolek. Koosolekul tutvustati Jõgeva linna, Jõgeva valla, Palamuse valla ja Torma valla ühinemislepingu kavandit. Omavalitsuste ühinemisläbirääkimistest andis ülevaate Jõgeva linnavolikogu aseesimees ja ühinemisläbirääkimiste juhtkomisjoni esimees Margus Kask. Haldusreformist Eestis ja Jõgevamaal jagas selgitusi ühinemise koordinaator Katrin Rajamäe. Koosolekut juhtis Jõgeva linnavolikogu esimees Mihkel Kübar.

Rahvakoosolek

Jõgeva valla, Palamuse valla, Torma valla ja Jõgeva linna ühinemislepingu kavand

Jõgeva linnavolikogu otsustas 27. oktoobri istungil suunata Jõgeva valla, Palamuse valla, Torma valla ja Jõgeva linna ühinemislepingu kavandi ja selle lisad avalikule väljapanekule ajavahemikul 28. oktoobrist 18. novembrini 2016.

Ühinemislepingu kavandiga on võimalik tutvuda Jõgeva linnavalitsuses, Jõgeva linnaraamatukogus ning veebilehel www.jogeva.ee. Ettepanekud ja vastuväited avalikustatud ühinemislepingu projektile ja selle lisadele tuleb esitada hiljemalt 18. novembriks 2016. Ettepanekuid saab esitada kirjalikult Jõgeva linnavalitsuse e-posti aadressil info@jogeva.ee või posti teel aadressile Jõgeva linnavalitsus, Suur 5 Jõgeva 48306.

NB! 9. novembril kell 17.30 toimub sel teemal Jõgeva kultuurikeskuses rahvakoosolek. 

Ühinemislepingu projekt sai valmis

Haldusreform võtab Jõgeva piirkonnas konkreetse kuju. Viimasel haldusreformi piirkondliku juhtgrupi koosolekul 6. oktoobril 2016 leppisid nelja omavalitsuse (Jõgeva linn, Jõgeva vald, Torma vald, Palamuse vald) esindajad kokku ühinemislepingu projektis. Nüüd saadetakse see neljale volikogule. Juhtgrupp on saanud valmis väga hea projektiga. Leping hõlmab kõiki omavalitsuse valdkondi. Üks läbivaid põhimõtteid nt hariduse, spordi, kultuuri ja sotsiaalvaldkonna puhul on, et säilitatakse praegused teenused. 

Nii mõnigi asi peaks ühinemise järgselt paranema, nt arendatakse välja ülevallaline sotsiaaltranspordi teenus, rohkem sihitumalt ja kontsentreeritumalt suudetakse toetada noorte tulemussporti jne. Tänaseks on selge, et paremaks läheb nii mõndagi veel. Konkreetselt väljendub see rahas: ühinemise järgselt saame piirkonda veidi rohkem kui 2 miljonit eurot lisaraha. Tõsi, väike osa sellest läheb ühinemiskuludesse (hüvitised ja muud tasud), kuid enamalt jaolt kasutatakse seda iga piirkonna vajalike objektide investeeringuteks. Iga lisaeuro on rohkem kui vajalik. Samuti on meil võimalik osaleda soodsatel tingimustel riiklikes lasteaedade ja hooldekodude investeeringute meetmes, kuna meie rahvaarv ületab ühinemise järgselt 11000 elaniku piiri.

Tõsiseid arutelusid tekitas haldusmudel. Nimelt oli mõte, et mõned valdkondlikud vallavalitsuse osakonnad asuksid Tormas ja Palamusel (nt haridus- või majandusosakond). Juhtgrupis lepiti siiski kokku, et kõik valdkondlikud osakonnad jäävad Jõgeva linna. Küll aga nimetati nii Tormas kui Palamusel asuv teenuskeskus valla ametiasutuse osakonnaks, millel on oma juht ja struktuur.

Teine probleemne küsimus oli seotud nimega. Viimasel koosolekul otsustas juhtgrupp panna nime koos liitumise küsimusega rahvahääletusele. Valikuvariantideks pakuti „Jõgeva vald” ja „Vooremaa vald”. Kuidas volikogud otsustavad peale rahvahääletust, jääb siiski nende endi teha.

Lepinguga on võimalik kõigi nelja omavalitsuse kodanikel tutvuda. Lepingu avalikustamise periood on planeeritud 28. oktoobrist kuni 18. novembrini. Sel ajal peaksid toimuma ka rahvakoosolekud, kus lepingut tutvustatakse ja saab esitada ettepanekuid lepingu muutmiseks.

Nelja omavalitsuse ühinemisel tekib u 14000 elanikuga vald, kus on tugev koolivõrk, sh ametikool, rikas kultuuripärand, suur hulk väga häid ettevõtteid, kaunis loodus ja mis peamine – tublid inimesed! Olen veendunud, et pöörame seaduse poolt etteantud ühinemise meile kasuks. Soovin lugejatele head kaasamõtlemist ja kolleegidele volikogudest häid mõtteid lepingu realiseerimiseks.

 

Margus Kask

Jõgeva linnavolikogu aseesimees

Jõgeva piirkonna ühinemisläbirääkimiste juhtkomisjoni esimees

Arutelud töörühmades

Ühinemisläbirääkimiste kultuuri ja spordi töörühma koosolekud on toimunud 28.06, 31.08 ja 8.09.

Teemad:

  • Kultuuri ja spordivaldkonna investeeringuvajadused, muud murekohad;
  • kultuuri- ja spordiobjektide andmebaasi koostamine;
  • raamatukogude võrgustik;
  • rahvamajade võrgustik;
  • traditsiooniliste ürituste jätkamine/toetamine tulevikus;
  • sporditegevuse pakkumine ja toetamine;
  • MTÜde tegevuse toetamine;
  • ringitegevus;
  • ettepanekud ühinemislepingusse.

 

Ühinemisläbirääkimiste hariduse ja noorsootöö töörühma koosolekud on toimunud 28.06, 30.08 ja 8.09.

Teemad:

  • Ülevaade piirkonna haridusasutustest;
  • ülevaade haridusasutuste investeeringuvajadustest;
  • ülevaade kooli minevate laste arvudest rahvastikuregistri põhjal;
  • haridusasutuste võrgustik;
  • noortekeskuste võrgustik;
  • huviharidus ja huvitegevus;
  • ettepanekud ühinemislepingusse.

 

Ühinemisläbirääkimiste majanduse töörühma koosolekud on toimunud 29.06, 31.08 ja 13.09.

Teemad:

  • Majandusvaldkonna investeeringuvajadused (ÜVK, teed-tänavad, tänavavalgustus, keskkond);
  • kommunaalteenuste koondtabeli koostamine;
  • keenuste pakkumine/vara haldamine ühinenud omavalitsuses;
  • ühistranspordi (sh õpilasliinide) võrgustik;
  • teede hooldus ja investeeringud;
  • ettepanekud ühinemislepingusse.

 

Ühinemisläbirääkimiste sotsiaal ja tervishoiu töörühma koosolekud on toimunud 29.06, 31.08 ja 14.09.

Teemad:

  • Ülevaate omavalitsuse poolt pakutavatest sotsiaalteenustest ning vajadustest valdkonnas.
  • Kas ja mil määral ühtlustada universaalseid sotsiaaltoetuseid?
  • Kuidas tagada sotsiaalteenuseid ühinenud omavalitsuses?
  • Sotsiaalhoolekandeasutuste võrgustik;
  • ettepanekud ühinemislepingusse;
  • Viljandi valla ühiskülastus.

Haldusreformi läbirääkimistel on kokku lepitud põhilised seisukohad

Haldusreformi läbirääkimistel Jõgeva piirkonnas käib töö nii juhtgrupis kui valdkondlikes töörühmades. Juhtgruppi kuulub igast omavalitsusest (Jõgeva linn ja vald, Torma ja Palamuse vald) kolm esindajat. Juhtgrupi esimees on Margus Kask, aseesimees Triin Pärsim. Valdkondlikke töörühmi on seni neli: haridus- ja noorsootöö, spordi- ja kultuuritöö, majanduse ning sotsiaalvaldkond. Kogu protsessi koordineerib Katrin Rajamäe. Tema ülesandeks on protokollida ning koostada vajalikke dokumente, nt leping.

Valdkondlikud töörühmad on kaardistanud hetkeolukorda ja esitanud ettepanekud ühinemislepingusse. Viimased vaatab üle juhtgrupp ja annab ettepanekutele oma heakskiidu või lükkab tagasi. Enne lepingu projekti kinnitamist kogunevad veel rahanduse- ja vallasekretäride töörühmad. Siis võib kindel olla, et leping on mitmest kandist üle vaadatud.

Mis on olnud senised olulised kokkulepped? Ühendatud valla volikogu suuruseks on 27 liiget. Valimised toimuvad ühes valimisringkonnas, senised valimisjaoskondade asukohad jäävad samaks. Praeguste linna- ja vallavalitsuste teenistujad jätkavad uues vallas tööd põhiliselt oma endises valdkonnas. Uue valla jaoks on oluline, et senine informatsioon, mis on praegustel ametnikel ja töötajatel, ei läheks kaduma.

Uue valla keskuseks on Jõgeva linn, piirkondlikeks teeninduskeskusteks Torma ja Palamuse vallamajad. Praegu on neljal omavalitsusel kokku üle 70 teenistuja (sh osalise ajaga töötajad). Mitte ühelgi praegusel osapoolel ei ole sellist hoonet ega ruumi, kuhu nii suur arv inimesi tööle mahuks. Selge on see, et inimesed tuleb jaotada ikka seniste töökohtade vahel. Nii jäävad praegused vallavalitsuste majad endiselt aktiivsesse kasutusse.

Oleme kokku leppinud, et Torma ja Palamuse valla teeninduspunktide juhid on abivallavanema staatuses ning lisaks piirkonna juhtimisele juhivad ka üht ülevallalist valdkonda. Tööd neil igatahes jätkub.

Lepingu projekt peab olema valmis hiljemalt oktoobrikuu volikogu istungiks 27.10. Seejärel korraldame vastavalt seadusele rahvaküsitluse ühinemise osas. Novembris täpsustatakse lepingut ning tänavu detsembris peavad volikogud lepingu kinnitama. Usun, et läbirääkimiste juhtgrupis koostatakse tulevikku vaatav leping. Ühinenud omavalitsusega suudame senisest paremini teenindada meie piirkonnas elavaid inimesi. Selleks soovin kõikidele kolleegidele omavalitsustes jõudu ühinemise ettevalmistamisel ja häid mõtteid!

 

Margus Kask

Jõgeva linnavolikogu aseesimees

Mida uut on toimunud haldusreformi rindel?

Muudatused Jõgeva linnavõimus suve alguses toimusid haldusreformi tõttu. Nimelt soovisid Jõgeva linnavolikogu kolm fraktsiooni (REF, SDE ja IRL) teha liitumiseks ettepaneku nii Torma kui Palamuse vallale. Nii ka läks ja ühtlasi tähendas see eelmise koalitsiooni lõppu. Praeguseks on Jõgeva linn, Jõgeva vald, Torma vald ja Palamuse vald kohtunud omavahel mitmel korral. Töö on toimunud valdkondlikes komisjonides (haridus, kultuur, sport, sotsiaal, majandus). Seal on tutvustatud üksteisele enda olukorda ja toodud esile investeeringute vajadused. Koos on käinud ka nelja omavalitsuse liitumist ettevalmistav juhtgrupp, mida juhib allakirjutanu. Oleme kokku leppinud, et tulevase uue omavalitsuse juhtimismudel on teenuskeskustega detsentraliseeritud haldusmudel. Otsustati: ühinenud omavalitsuse halduskeskus on Jõgeva linn; teenuskeskused asuvad Palamusel ja Tormas; teenuskeskuse juht kuulub vallavalitsusse (abivallavanem). Samuti, et nii Palamuse kui Torma juhivad üht konkreetset valdkonda, nt kas uue valla majandust, kultuuri vms. Seni veel pole konkreetset otsust langetatud. Samuti otsustati, et senised omavalitsuse ametnikud jätkavad teenistust uues omavalitsuses. Oluline on, et info säiliks ning tagatakse haldusprotsesside tõrgeteta jätkumine. Juhtgrupis oleme ka seisukohal, et kõik liituvad omavalitsused on võrdsed partnerid, kelle seisukohtadega arvestatakse.

Margus Kask,

Jõgeva Linnavolikogu aseesimees

Loe lisaks 18. augusti Jõgeva Linna Lehest.

 

Ühinemisläbirääkimiste üldpõhimõtted

7. juuli toimus Jõgeva vallavalitsuses ühinemisläbirääkimiste juhtkomisjoni koosolek, kus ühise laua taga kohtusid Jõgeva linna, Jõgeva valla, Torma valla ja Puurmani valla esindajad. Koosolekul valiti juhtkomisjoni esimeheks Margus Kask ning aseesimeheks Triin Pärsim. Komisjoni liikmed vaagisid uue omavalitsuse võimaliku nime üle – nõustuti, et ühe osana nimest peab säilima Jõgeva. Lisaks kaaluti erinevaid haldusmudeleid ning arutleti, milline on tulevase omavalituse kõige parem juhtimisviis. 

Koosolekul puudutati ka hariduse- ja kultuuriteemasid. Loodavas omavalitsuse võiks näiteks Jõgeval asuda suur keskraamatukogu ning teistes ühinenud piirkondades haruraamatukogud. Haridusvaldkonnas seisneks suurim muudatus tugipersonalis: sotsiaalpedagoogid, psühholoogid ja logopeedid, kes asuksid tööle täiskohaga ning vastavalt vajadusele saaksid teenust pakkuda kõigis omavalitsuse koolides. Erinevad ehituse ja piirkonna majandamisega tegelevad spetsialistid nagu insener, arhitekt, maakorraldaja jne, töötaksid küll peakontoris, kuid liiguksid omavalitsuse igasse punkti. Näiteks saab erinevates omavalitsuse piirkondades määrata vastuvõtu päevad ning siis saavad kohalikud elanikud otse ametnikuga suhelda.

Koosolekult tutvustas Jõgeva linn omapoolseid maakonna omavalitsuste ühinemisläbirääkimiste üldpõhimõtteid:

1. Jõgeva linn toetab igal juhul olemasolevate piirkondade kultuuri ja hariduse hoidmist ning säilitamist. See on oluline osa meie kui rahvuse säilimisest. 

2. Soovime tagada parimal viisil omavalitsuslike piirkondade esindatuse:

            - selleks, et praegustele omavalitsustele oleks garanteeritud esindus uues valitavas volikogus, oleks otstarbekas vähemalt esimesel valimisperioodil valimisteks moodustada valimisringkonnad, mis järgiksid seniseid omavalitsuste piire;

            - tulevase volikogu mandaatide arv võiks olla vähemalt esimesel valimisperioodil seadusest tulenevalt arvestuslikult suurem (näiteks 31–41 mandaati, kui vaja, siis suurem). Väiksema elanike arvuga ringkondades ümmardatakse mandaatide arv ülespoole nende kasuks.

3. Tulevase omavalitsuse valitsuse koostamisel tuleks järgida printsiipi, mille juures iga endise omavalitsuse piirkond on esindatud kas vallavanema või abivallavanemana. (Näiteks nelja ühinenud omavalitsuse korral koosneb palgalistel ametikohtadel olev vallavalitsus  vallavanemast ja kolmest abivallavanemast, võimalik oleks piirkondade paremat esindatust tagada ka teiste valitsuse liikmetega).

4. KÕIK ON VÕRDSED: ühinemist soodustav riigilt tulev preemiaraha jaotatakse endiste omavalitsuste vahel võrdselt (kui peaks ühinema kolm omavalitsust, siis igale 33 protsenti, kui aga neli, siis igale 25 protsenti). 

Jõgeva linna ja Torma valla kohtumine

1. juulil kogunesid Jõgeva linna ja Torma valla haldusläbirääkimiste komisjoni liikmed ühise arutelu laua taha. Jõgeva tutvustas Tormale oma ühinemiseesmärke. Vahetati mõtteid ühisosade ja väärtuste üle, mida mõlemad osapooled ühinedes võidaksid. 

Jõgeva linna ja valla kohtumine

30. juunil toimus Jõgeva linna ja Jõgeva valla haldusläbirääkimiste komisjoni koosolek, kus tutvuti piirkondade seiniste tegevustega.

Kultuuri, hariduse ja noorsootöö töörühmade kohtumine

28. juunil kohtusid Tormas omavalitsuste ühinemisläbirääkimiste hariduse, noorsootöö ja kultuuri valdkondade töörühmad. Osapooled andsid ülevaate oma piirkonna senisest kultuuri, hariduse ja noorsootöö tegevustest. 

Uus ühinemisläbirääkimiste komisjon

27. juunil kinnitas Jõgeva linnavolikogu uue ühinemisläbirääkimiste komisjoni, kuhu kuuluvad volikogu aseesimees Margus Kask (komisjoni esimees), volikogu esimees Priit Põdra, linnapea Raivo Meitus ja abilinnapea Asso Nettan.

Muudatus oli tingitud umbusalduse avaldamisest keskerakondlikule valitsusele 27. juuni Jõgeva linnavolikogu istungil. 

Kes kellega läbirääkimisi peab?

Käimasolevad KOV-ide ühinemismenetlused ja piiride muutmise ettepanekud 15.06.2016 seisuga.

Jõgeva vald tegi ettepaneku selle aasta märtsis, Jõgeva linn ja Palamuse nõustusid. Jõgeva vald ja Palamuse on nõustunud Torma ettepanekuga. Palamuse tegi ise ettepaneku Tartu vallale, Tabiverele, Varale ja Saarele. Tabivere ja Saare nõustusid, Vara keeldus, Tartu vald pole veel vastanud. Jõgeva vald tegi 26.05.2016 Puurmani vallale ettepaneku piiride muutmiseks eesmärgiga liita Puurmani valla Jõune, Pööra, Saduküla ja Härjanurme külad Jõgeva valla haldusterritooriumiga. Puurmani vald pole veel vastanud.

Ettepanek Palamuse, Puurmani, Torma ja Pajusi vallavolikogudele

26. mail otsustas Jõgeva linnavolikogu teha ettepaneku ühinemisläbirääkimiste algatamiseks Palamuse, Puurmani, Torma ja Pajusi vallavolikogudele eesmärgiga moodustada omavalitsuste ühinemise tulemusena üks kohaliku omavalitsuse üksus.

Jõgeva linna ja Jõgeva valla esimesed ühinemisläbirääkimised

11. mail toimusid Jõgeva linna ja Jõgeva valla esimesed ühinemisläbirääkimised.

Komisjoni esimene koosolek

5. mail kogunes ühinemisläbirääkimiste komisjon. Arutati osalemist projektis "Põhja-Tartumaa ühendomavalitsuse moodustamine", määrati Jõgeva linna esindajad. Kujundati Jõgeva linna seisukoht haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamiseks ja ühinemisläbirääkimiste alustamiseks. Toimus pikem arutelu selle üle, milliste omavalitsustega oleks Jõgeva linnal otstarbekas moodustada ühine omavalitsusüksus. Komisjon otsustas Jõgeva linnavolikogule teha ettepaneku algatada haldusterritoriaalse korralduse muutmine ja alustada ühinemisläbirääkimisi Torma, Saare, Palamuse, Tabivere, Puurmani ja Pajusi vallavolikogudega ning Lääne-Viru maakonna Rakke vallavolikoguga.

Jõgeva linnavolikogu nõustus Jõgeva vallavolikogu ettepanekuga

28. aprillil nõustus Jõgeva linnavolikogu Jõgeva vallavolikogu ettepanekuga haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamiseks ja ühinemisläbirääkimiste alustamiseks. Ühinemisläbirääkimisteks moodustati komisjon koosseisus: volikogu esimees Margus Kask (komisjoni esimees), volikogu liikmed Heli Raevald, Priit Põdra ja Asso Nettan, linnapea Aare Olgo ja abilinnapea Raivo Meitus.

Näitan: 1-20
Elemente lehe kohta 20
of 2