« Tagasi

Jõgeva linna aasta õpetajaks valiti lasteaia Karikakar õpetaja Ülle Saare

Neljapäeval, 6. oktoobril Jõgeva kultuurikeskuses toimunud õpetajate päeva tänuõhtul tunnustati Jõgeva linna silmapaistvaid õpetajaid. Sel aastal pärjati aasta õpetaja tiitliga Ülle Saare, kes on töötanud lasteaiaõpetajana 35 aastat, sellest 27 aastat Jõgeva lasteaias Karikakar.

 „Uhke tunne on, mis ma ikka oskan öelda!" naerab õpetaja tänuõhtu hommikul oma esimeste emotsioonide kirjeldamiseks. Ta oli just nüüd tunnustamisest kuulnud. Lasteaiaõpetaja tunnistab, et töö on küll raske, ent lõbus ja mitte kunagi ei hakka igav. Ülle sõnul tunneb ta, et tiitel on auga välja teenitud. „Kevade pärast. Kolleeg murdis aprilli alguses jalaluu. Oli kõige kiirem aeg – ees ootas koolieelikute lõpetamine. Olin üksi pool aastat tööl," selgitab Ülle ja lisab, et tööd on ikka tehtud. Ülle nendib, et tormilise kevade lõpus jäid nii lapsevanemad kui ta ise lasteaia lõpupeoga rahule. „Järgmine päev algas puhkus, lugesin juba tunde," pajatab õpetaja.

Pärast kooli... lasteaeda!

Praegu on kevadised lõpetaja alustanud kooliteed ja Ülle on enda hoole alla võtnud uued mudilased. Pisikesed rääkivad, et neil on õpetajaga lõbus. Kõige toredam on see, et õpetaja on kogu aeg koos nendega ning aitab kui vaja. Kevadised koolieelikud, kes sügisel 1. klassi läksid, käivad ikka pärast kooli lasteaiast läbi. Nende kinnitusel on Ülle hea õpetaja. Ta on sõbralik ja oskab hästi õpetada. Kuulab, kui on mure ning oskab lohutada. Ka lasteaia Karikakar töökaaslased kinnitavad, et Ülle on suurepärane pedagoog ja kolleeg.

Kui Ülle Jõgeva keskkooli lõpetas, oli tal unistus õppida eesti filoloogiat, kuid toona ei õnnestunud kohe sisse saada. „Istusin ema juures, kui raadiost kõlas Rakvere pedagoogilise kooli kuulutus. Kohe järgmisel päeval viisin paberid sisse ja siin ma nüüd olen," selgitab Ülle oma äkilist lasteaia õpetaja ametisse jõudmist. Raamatud ja lugemine on siiski jäänud Ülle hobiks. „Nüüd saan lastele muinasjutte lugeda," sõnab ta. Õpetajana armastab ta oma tööd, see on õige elukutse. Muidu oleks ta ammu uue eriala valinud.

Koostegemine

Neljapäeva hommikul, just enne tänuõhtut, on Ülle tööl. Kolmteist pisikest last sibavad ringi, neil on parasjagu mängutund. Õpetaja märgib, et muidu on tal Sajajalgsete rühmas 19 last, kuid täna on osa lapsi puudu. Õpetaja libistab silmad valvsalt üle laste. Ta ei istu kunagi laua taha käsutama – nii ei õpi midagi! Ülle tegutseb koos lastega. Ta lihtsalt oskab neile põnevaid tegevusi välja mõelda. Seega pole imestada, et Ülle töökaaslased märkavad, kuidas tema juhendamisel uurivad ka kõige suuremad mürakarud hoolega teadusnurgas raamatuid, gloobust või mikroskoobiga silmale nähtamatut maailma ning õmblusmasingi on lastele tuttavaks saanud. Nii võis varasemalt koolieelikute rühmas vilgast toimetamist näha kogu päeva. „Õpetada tuleb ikka heaga. Ent reeglid ja piirid peavad paigas olema," räägib õpetaja ning kinnitab, et omavaheline rääkimine on kõige tõhusam. Rühmas on kaks vene keelt kõnelevat last. Nendega räägib Ülle ja õpetaja abi Kersti alguses eesti, siis vene ja uuesti eesti keeles.

Tarkus purgist

Koos kolleegidega rakendab Ülle eesti vanasõnadel põhinevat Tarkuse Hoidiste väärtuskasvatuse metoodikat. Õpetaja hinnangul on sel aastal lapsed vanasõnade jaoks liiga väiksed, kui uuel aastal võetakse purgi kaas lahti ning iga nädal pudeneb sealt välja üks vanasõna. Terve nädala jagu saavad lapsed vanasõnaga lahendada ülesandeid, mängida, pilte joonistada ja lõpuks vana rahva tarkuse teiste tegevustega seostada. Näiteks koolieelikutele suutis õpetaja vanasõnad pea igapäevasteks väljenditeks muuta. Oma töös on Ülle järjekindel, abivalmis, hea huumorimeelega, entusiastlik ja loov. Õpetaja armastab raamatuid ja näitleb suurima mõnuga. Lapsedki on näitemängu kaasatud. Ülle sõnul on neil kevaditi näitemängupäevad. Ning käpikud ja sõrmenukid muudavad alati päeva rõõmsamaks ning õppimise toredamaks. Ülle kiidab Karikakra kolleege – oleme hea tiim, tugev meeskond on põhiline! Õpetaja kasutab võimalusi uute ideede ammutamiseks kas koolitustel või otsib ise arvutist midagi põnevat. Nii käis Ülle – nagu ta ise ütleb –, vanas eas ülikoolis ja lõpetas kümmekond aastat tagasi Rakvere kolledži. Et oleks ikka kõrgharidusega õpetaja. Ülle kinnitab, et rõõm lastest ning vanemate tänu innustavad teda edasi töötama. Ülle sõnul kipub ta pärast töödki „pedagoogitsema". Õpetaja jääb alati õpetajaks. „Mul on neli lapselast. Ma ei lase neid enne magama, kui mänguasjad on sassis," muigab ta.

Käpikud ja kummikud

Mängutund on läbi ja mudilased lähevad Üllega õue, kuid enne tuleb end riidesse panna. Algab sipelgapesa meenutav sigimine-sagimine. Iga laps leiab oma kapi. Õpetaja laseb neil võimalikult palju ise teha ja suunab käe ja jala õigesse varrukasse siis, kui vaja. Väike Loreen näitab oma lillede ja liblikatega salli. Lisandra jõuab riietumise sekka osutada oma plastiliinist lillele ning tutvustab lahkelt teisigi sügisesi kunstitöid. Caspar tunnistab, et tema ei oska veel ise jope lukku kinni panna, aitan tal kelgu liikuma saada. Siis uurib poiss edasi, mis pidi käib müts pähe ja kas Miki on ikka õiget pidi. Annabel, Lisandra ja Caspar on kiired riietujad. Nüüd on hea aeg näidata oma tuduloomi. Lisandral on Miki, Annabellil mõmmi ja Casparil kutsu. „Tublid olete, saite peaaegu ise valmis!" hüüab õpetaja rõõmsalt, kui ta näeb juba riides mudilasi. Caspar lükkab näpu ette ja selgitab, et tal oli seal hiljuti vill, aga nüüd hakkab juba paranema. Siis kaevab poiss taskust hügieenilise huulepulga ning selgitab, et tal on selline kasulik asi, mis tuleb enne õue mineku peale määrida. Kakskümmend minutit, paarikümmend sõrmik-käpikut, mütsi, lukku, kummikuid ja läbirääkimisi hiljem on lapsed valmis õue minema. Õpetaja Ülle loeb kõik üle ning tõmbab koos õpetaja abi Kerstiga pisikestele kapuutsid pähe. „Mina, mina, mina ja mina ka!" kõlavad hääled – kõik tahavad koos õpetajaga pärnapuu lehti korjata. „Meil on oma pärn, keda me igal hommikul kallistame," rõõmustab õpetaja. Pealegi on lasteaias just looduse ja puude kuu. Pärast lõunat annab Ülle oma vahetuse kolleegile üle. Arutab temaga veel tööasju ning siis ta on väsinud. Kuid rõõmus, et saab homme jälle tööle tulla ja koos lastega midagi kihvti luua.

Jõgeva linna aasta õpetaja nominendid: Jõgeva muusikakooli kitarriõpetaja Aivar Mihkelson, Jõgevamaa gümnaasiumi kunstiõpetaja Anne Jaama, Jõgeva linna aasta õpetaja Ülle Saare, Jõgeva põhikooli eripedagoog Margit Maanre ja Jõgeva linnapea Raivo Meitus.

 

Jõgeva linna aasta õpetaja nominendid: 

Jõgeva põhikooli eripedagoog Margit Maanre;

Jõgeva muusikakooli kitarriõpetaja Aivar Mihkelson;

Jõgevamaa gümnaasiumi kunstiõpetaja Anne Jaama.

 

Jõgeva linnavalitsus tunnustas tänukirjaga:

Hillar Sibul – tennisekultuuri tutvustamise eest õpilastele;

Evelin Siirak – hingega tehtud matemaatika ja õpiabi õpetaja töö eest Jõgeva põhikoolis;

Kertu Säinas – väga hea töö eest sotsiaalpedagoogina Jõgeva põhikoolis.

 

Jõgeva linnavalitsus tunnustas aukirjaga:

Silja Kiidjärv – väga hea inglise keele õpetaja, klassijuhataja ja kooli arendusgrupi liikme töö eest Jõgeva põhikoolis;

Piret Lääne – väga hea klassiõpetaja ja klassijuhataja töö eest Jõgeva põhikoolis;

Angela Mägi – väga hea inglise ja vene keele õpetaja ning klassijuhataja töö eest Jõgeva põhikoolis;

Heli Kalm – 30-aastase väga hea töö eest õpetajana Jõgeva lasteaias Rohutirts;

Aime Ploom – 30-aastase väga hea töö eest õpetajana Jõgeva lasteaias Rohutirts.