Jõgeva vallavalitsus sai Leader-meetmest toetust projektile „Jõgeva valla ettevõtja – ettevõtlik, koostööaldis ja uuendusmeelne". Projekti eesmärgiks on Jõgeva valla ettevõtjate koostöövõrgustiku loomine, koostöö suurendamine ja ettevõtjate ettevõtlusaktiivsuse kasvatamine.

Projekti tegevusteks on ühiste koolituste, infopäevade ja seminaride korraldamine, kontaktide vahetamine, ettevõtete külastuste korraldamine ja erinevate osapoolte kokku toomine. Üheks projekti tegevuseks on ka valla ettevõtjate tegemiste kajastamine kohalikes väljaannetes ja sotsiaalmeedias. 

 

« Tagasi

Lilli tulevad enamasti ostma rõõmsad inimesed

Osaühingu Asorell omanik Helgi Koho võib oma kolmekümneaastase lillemüügikogemuse põhjal öelda, et mossis näoga irisevaid inimesi satub lilleleti ette harva, sest üldiselt minnakse lilledega rõõmsale sündmusele.

Helgi Koho sattus omal ajal lillekaubandusse üsna juhuslikult, ent on sellele alale tänini truuks jäänud. Kolmkümmend aastat tagasi läks ta tööle Laiuse kolhoosi aiandisse. Temast sai müüja aiandi lillekioskis, mis tegutses Jõgeval Turu tänavas tarbijate kooperatiivi kultuurikaupade kaupluses. „Praegusest lillevalikust võis siis ainult unistada. Laiuse aiandist tulid suvel roosid, talvel potililled. Kurista aiandist sai lisaks nelke," meenutas Helgi Koho.

Kakskümmend viis aastat tagasi valmis Jõgeva Majandusühistu kaubahall ja Helgi Koho kutsuti selle lilleosakonda juhatama. Tänapäevaseid hulgiladusid, kust kaupa tellida, polnud ka tollal. Et midagi müüa oleks, tuli kord nädalas pika ninaga bussiloksuga, millel vesi mootoris keema kippus minema, Tallinnas kaubajahil käia. Talvel pakasega tuli lilli, piltlikult öeldes, omaenda kehaga soojendada, et need teel Tallinnast Jõgevale ikka ellu jääksid.

Ehkki ekstreemsed bussisõidud kadusid varsti minevikku, nõudis töö kaubahalli lilleosakonnas endiselt palju aega ja suurt pühendumist. See tekitas Helgi Kohol soovi lilleäris iseseisvalt kätt proovida. Julgust ja eneseusku lisas see, et tal oli seljataga Taivo Pilleri aastase õppeajaga lillekool, mis andis palju kasulikke teadmisi. „Majandusühistu tuli toona vastu ja maksis osa lillekooli õppetasust kinni," ütles Helgi Koho.

2002. aastal registreeris ta end füüsilisest isikust ettevõtjaks, 2007. aastal moodustas aga juba osaühingu, mis sai ühe kiviktaimlataime järgi nimeks Asorell. Kolida polnud lillepoel vaja, sest majandusühistu oli nõus oma senise lilleosakonna ruumid rendile andma.

„Algul tundus ettevõtja elu raske, aga kui harjusid, läks lihtsamaks," tõdes Helgi Koho. Vahepeal kasvas tema firma üpris suureks: tööl oli kaheksa inimest ja firma hallata ka Jõgeva Selveri ning Tabivere A ja O kaupluse lillepood. Praegu on firma taas kompaktsem. Juhatajaga kokku on seal kolm töötajat.

Nagu enamik Eesti lillemüüjaid, saab ka Asorell suurema osa kaubast hulgiladude kaudu Hollandist. Kodumaist toodangut müüakse ikka ka: seda saadakse OÜ Leviisia Lilled Kudina aiandist ja Tallinna ümbruses tegutsevatest pereaianditest. „Mõnel firmal on netipood, kust tuleb hinnapakkumisi jälgida, mõni firma toob lilled kohale ning ise lähed auto peale ja valid. Käin aga ka hulgiladudes kohapeal lilli valimas," sõnas Helgi Koho ja lisas, et hulgiladude müügimehed on enamasti pikalt tegutsenud ja nendega on tekkinud hea koostöö.

Inimeste lille-eelistused on üsna erinevad. Mehed on kõige sagedamini punase roosi „usku". Nelki, mis oli varem üsna populaarne, ostetakse viimasel ajal üsna vähe. Küll aga proovitakse meelsasti uusi eksootilisi liike, mida hulgimüüjad ikka aeg-ajalt turule toovad.

„Püüame aidata inimesel, kes ise valida ei oska, õiget lille leida. Selleks küsime, mis soost ja millises vanuses inimesele ta rõõmu teha tahab," selgitas Helgi Koho. Tema sõnul olid vahepeal moes euroopalikud segaseaded mitut liiki lilledest. Praegu tahetakse pigem üht liiki lilli sisaldavat suurt kimpu. Ent vahel tahetakse lillede asemel hoopis kommipuud või katsikule minekuks nn mähkmetorti. Lilli vajatakse ka kurbade sündmuste – matuste – ajal. Inimesed, kes on lähedase kaotanud, on tavaliselt segaduses ja rööpast väljas. Siis on eriti oluline aidata neil õige valikuni jõuda.

2010. aastal valiti kaubahalli lillepood rahvahääletusel Jõgeva linna parima teeninduskultuuriga ettevõtteks. Inimesed ei andnud oma hääli asjata: OÜ-l Asorell on ajapikku oma klientuur välja kujunenud. Mõnest perest tuleb juba kolmas põlvkond samast kohast lilli ostma. Paljudele meeldib kaubahalli lillepood ka sellepärast, et see avatakse juba kell pool kaheksa hommikul. Kes tahab tööle tõtates üksiti lilled ära osta, läheb kindlasti sinna.

„Väikeses paigas peab rohkem vaeva nägema ja pakkuma piisavat valikut kaupa. Meilt saab lisaks lilledele näiteks lillemulda, väetisi ja muud toalillede hoolduseks hädavajalikku. Jagame ka toalillede hooldamise alast nõu ja pakume kingituste pakkimise teenust, mis on üsna haruldaseks muutunud," ütles Helgi Koho ja tundis kahetsust selle üle, et lillekultuur on meil teatud mõttes taandumas. Lilleseadeid tellitakse vähem ja suured toidukaupluste ketid on hakanud, eriti suuremate pühade ajal, odava hinnaga lilli pakkuma. Helgi Koho meelest pole konkurents aus, sest suured ketid saavad suure koguse pealt allahindlust. „Nemad müüvad selle hinnaga, millega meie ostame," märkis ta. „Ja ketipoodides ei hoolitseta lillede eest: lõpuks näevad nad ikka üsna õnnetud välja."

Helgi Koho tõdes, et kõige rohkem meeldib talle kirikut või pulmamaja lilledega dekoreerimas käia. Rahaliselt see tavaliselt väga tasuv pole, küll aga pakub endale huvitava väljakutse. OÜ Asorell on ka aktiivne sponsor. Kultuuriüritustest on toetatud näiteks Palamuse suveklassikakontserte ning Betti Alveri luulepäevi ja Alo Mattiiseni muusikapäevi. Koostööd on tehtud töötukassaga. Nende kliendid on Asorellis väljaõppel käinud.

„Teeme väikselt, aga teeme hästi," iseloomustas Helgi Koho oma firmat Asorell.

RIINA MÄGI