Vaatamisväärsused

KülmasammasKülmasammas
(Piibe maantee ääres)
Jõgeva linna piirile Piibe maantee äärde on mittetulundusühingu Miinus 43,5 poolt paigaldatud külmasammas. Eesti külmarekord -43,5*C on mõõdetud just Jõgeval 1940. aastal. Sambal on kirjas veel teinegi temperatuurinäit: 2003. aasta külmarekord -37,6*C mõõdeti samuti Jõgeval. Neid rekordeid ongi külmasammas tähistamas.

 

Hea Linna Vaim
(Aia 6)
Jõgeva linna üheks sümboliks on skulptor Tauno Kangro loodud "Hea Linna Vaim". 20. augustil 2001. aastal paigutati skulptuur Eesti taasiseseisvumise 10. aastapäeva puhul Jõgeva Kultuurikeskuse ette.

 

 

Betti Alveri muuseumBetti Alveri mälestustahvel ja majamuuseum
(Jaama 3b)
19. sajandi 80-datel aastatel valmisid jaama abihooned ja raudteelaste elamu, kus 1906. aastal sündis poetess Betti Alver. Tema isa oli tollal raudtee teemeister. Maja tähistati mälestusplaadiga kirjaniku 85. sünniaastapäeva puhul 25. novembril 1991. aastal. Hoone on renoveeritud ja 23. novembril 2006 avati majas Betti Alveri 100. sünniaastapäevaks poetessi nimeline muuseum. Siin säilitatakse ja eksponeeritakse oluliste loomeinimeste Betti Alveri ja Alo Mattiiseni pärandit, Jõgeva linna ning ümbruskonna aja- ja kultuurilugu.


 

Betti Alveri park ja mälestusmärk "Rotunde"
(Betti Alveri park)
Poetessi 90. sünniaastapäeval 1996. aastal avati kesklinna pargis mälestusmärk "Rotunde", mille autoriteks on Terje Ojaveer ning Anne Kaaver. Alates mälestusmärgi avamisest kutsutakse samba asukohaks olevat parki Betti Alveri pargiks.

 

 

Alo Mattiiseni klaveriklassAlo Mattiiseni mälestustahvel ja klaveriklass
(Suur 12)
Kesklinnas asuvale Jõgeva Muusikakooli hoonele, kus õppis Alo Mattiisen, paigaldati Alo 45. sünniaastapäeval mälestustahvel, autoriks Aime Kuulbusch. Viis aastat hiljem valmis muusikakoolis helilooja 50. juubeli tähistamiseks ka Alo kaveriklass, kus paikneb täielikult restaureeritud Alo Mattiisenile kuulunud kabinetklaver ja väljapanek helilooja isiklikest asjadest. Klassis on võimalik pidada väiksemaid kontserte, konverentse ning muusikatunde.

 

 

 

Eesti Jõuluvana kodu
(Aia 6)
Kultuurimaja teisel korrusel  on end ühte tuppa mugavalt sisse seadnud Eesti Jõuluvana Jõgevajõul, kes talvel hõivab ühes oma päkapikkudega kogu Kultuurikeskuse. Suvel aga ei reisi Jõgevajõul tagasi Lapimaale, vaid puhkab muhedalt oma hubases toakeses, kus ta võtab hea meelega külalisi vastu ka muul ajal kui talvel.

 

 

Kristjan Palusalu puu ja mälestustahvel
(Suure ja Piiri tn rist)
Kuulus Eesti maadleja Kristjan Palusalu istutas 1980. aasta oktoobris Jõgevat külastades Piiri tänava äärde puu. Alates 2001. aastast on puu juures avatud ka Maailma- Kristjani mälestustahvel.

 

Johannes Nahkuri mälestuskivi
(Jaama 3b)
Betti Alveri muuseumi juures asub mälestuskivi teenekale raudteetöötajale, kodu-uurijale ning Jõgeva Linna aukodanikule Johannes Nahkurile.

 

 

Riho Terasmaa mälestustahvel
(Mustvee mnt 2)
2007. aasta novembris vana Mustvee mnt koolimaja seinale paigaldatud mälestustahvel jäädvustab pikaaegse Jõgeva linna haridus- ja kultuuritegelase Riho Terasmaa mälestust. Terasmaa oli üheks Mustvee mnt koolimaja ehitamise initsiaatoriks ja kooli esimeseks kauaaegseks direktoriks.

 

 

Enn Kippeli mälestustahvel
(Suur 26)
Mälestustahvel paigaldati kirjaniku kunagise elamu seinale Enn Kippeli 25. surma-aastapäeval 15. veebruaril 1967. aastal. Jõgeval kirjutas Kippel oma esimese romaani "Ahnitsejad" ning sai siit ainest ka "Kuldvasika" jaoks.

 

 

Valdur Rajalo mälestustahvel
(Suur 21)
1910. aastal Tartus sündinud Eduard Bauman (eestistas oma nime Valdur Rajaloks) oli Jõgeva jalgpalli ning jäähoki üks säravamaid tähti. Esmalt mängijana, hiljem juba treeneri ning spordientusiastina Jõgeva spordielu edendades. Rajalo juhendatud Jõgeva noorte jalgpalliklubi kuulus 1940ndatel Eesti tipp-koondiste hulka.

2010. aasta novembris avati Valdur Rajalo100. sünniaastapäeva puhul kunagise spordisuurkuju kodu seinal  mälestustahvel.

 

Küüditatute mälestuskivi
(Jaama 2)
1994. aastal avati vana hobupostijaama pargis (hoone ise valmis 1980. aastal) mälestuskivi Jõgevalt küüditatuile. Mälestuskivi tahvlil on kiri: "Siit algas kannatuste tee 14.06.1941, 25.03.1949".

 

II maailmasõjas hukatute mälestuskivi
(Piiri Park)
Teise ilmasõja ajal hukati Jõgeva kruusaaugus ligi 80 inimest, kelle mälestuseks avati 8. mail 1965. aastal mälestuskivi. Hukatute põrmud on kivi juurest ümber maetud Siimusti vennaskalmistule.

 

 

Vabadussõjas langenute mälestuskivi
(Suure ja Puiestee tänava rist)
15. juunil 1994. aastal leidsid Hugo Alekõrs ja Lembit Tombre Painküla endise vallamaja keldrist mustast marmorist mälestustahvli, millel oli tekst: "Surite, et võiksime elada. Jõgeva vallast Eesti Vabadussõjas 1918-1920 langenud kangelastele". Järgnes üheksa nime. Mälestustahvel paigutati selle praegusesse asukohta 20. augustil 2001. aastal.

 

Vaata ka
Jõgevamaa Turismiinfo vaatamisväärsused

Visitestonia atraktsioonid

Näitan: 0 tulemust.