Uudised

Karuputk – kellele leiust teatada?

06.07.2017

Kellele leiust teatada? Leidjal tuleb karuputke kasvukohast teavitada esimesel võimalusel Keskkonnaametit: Jõgeva- ja Tartumaal – Tarmo Niitla, tel 5698 9604/ 740 7137, tarmo.niitla@keskkonnaamet.ee Kes tegeleb tõrjega? Karuputke tõrjega tegeleb...  Loe edasi »

Linnast

« Tagasi

Jõgeva lugu

Jõgeva raudteejaam, 1923.a.

Jõgeva raudteejaam, 1923.a.

Oma asukoha tõttu on Jõgevat tihti liigitatud nii Lõuna-, Kesk-, kui ka Ida- Eestiks. Kõige täpsem on öelda, et Jõgeva asub Vooremaal, kõigi kolme eelnimetatud Eesti piirkonna ristumispunktis. Jõgevamaa piirneb lõunast Tartumaa, läänest Viljandimaa, põhjast Järvamaa, Ida- ja Lääne- Virumaaga ning idast Peipsi järvega. Vooremaa on mitmekesine ja ainulaadne, nagu ka selle keskuseks olev Jõgeva linn.

 

Jõgeva linn asub ida-lääne suunaliselt Tartu - Jõgeva - Aravete (Piibe) maantee ja Pedja jõe vahel ning on põhjast määratletud Jõgeva - Mustvee maanteega. Linn paikneb vaid 51 km kaugusel Tartust ja 154 km kaugusel Tallinnast. Mõlema suurlinnaga on ka hea transpordiühendus, kuna põhja-lõuna suunaliselt läbib Jõgevat Tartu - Tapa raudtee.

Just raudtee on see, mis kunagisest asulast linna vormis. Jõgeva küla tekkis küll juba muinasajal Pedja jõe äärde ning on kirjalikult esmamainitud 16. sajandi keskpaigas seoses aktiivse soolaveoga mööda Piibe maanteed. Jõgeva areng linnaks sai aga siiski võimalikuks tänu Tapa-Tartu raudtee ehitamisele 1870ndatel aastatel. 1919. aastal nimetati Jõgeva aleviks. Linnaõigused sai tollal umbes 1400 elanikuga Jõgeva 1. mail 1938. aastal. Linna sünnipäeva tähistataksegi linnaõiguse saamise järgi maikuus.

 

Nõukogude ajal sai Jõgevast samanimelise rajooni keskus, millega kaasnes aktiivne

ehitustegevus (koolimajad, lasteaiad, haigla, valitsushooned, kultuurimaja, politseihoone jne). Välja ehitati kaks suurt korterelamute piirkonda (Rohu-Tähe ja nn KEK-i linnaosa).

Elanike arv kasvas hüppeliselt, ületades tipphetkel 1990ndate aastate alguses 7000

inimese piiri.

 

Praegu on Jõgeva 5300 elanikuga roheline väikelinn, mida ümbritseb samanimeline rõngasvald. Jõgevat tuntakse eelkõige külmalinna ning Eesti Jõuluvana koduna. Aga ka Alo Mattiiseni, Betti Alveri ja paljude teiste silmapaistvate kultuuriinimeste sünnipaigana.

 

Jõgeval toimub alati midagi: Naiste Tantsupidu, Betti Alveri luulepäevad, Alo Mattiiseni muusikapäevad, Küüslaugufestival, Puupäev, Jääpurikafestival, Jõulurahu väljakuulutamine, Jõgevatreff - need on vaid osa paljudest toredatest ettevõtmistest, mis Jõgeva elu aastaringi saadavad. Jõgeval on midagi pakkuda igaühele, kes on valmis seda Vooremaa keskust avastama.

 

Vaata ka:

Vikipeedia

Eesti Entsüklopeedia


Statistika

Rahvaarv: 5305 (RR, 01.01.2017)
Pindala: 3,86 km²
Koole: 3
Lasteaedu: 2
Huvikoole: 2

Mis toimub

Nädala näitused