Sotsiaaltoetused ja -teenused

24.08.16

01.01.2016 kehtima hakanud sotsiaalhoolekande seaduse eesmärk oli muuta nii riigi kui kohalike omavalituste (lühend – KOV) abistamiskohustust reguleerivaid õigusnorme arusaadavamaks ja kehtestada olulisematele KOV teenustele miinimumnõuded ning sätestada need KOV tingimusliku ülesandena, mille eelduseks on KOV kohustus hinnata isiku abivajadust ja jättes KOV-le valikukaalutlusõiguse abimeetme osas. Juhul, kui KOV jõuab abivajaduse hindamise järel seisukohale, et tuleb osutada konkreetset teenust, peab osutav teenus vastama seaduses kehtestatud miinimumnõuetele.

Sotsiaalhoolekande seadus § 14 lg 1 sätestab KOV kohustuse kehtestada sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord, mis peab sisaldama vähemalt sotsiaalteenuste ja -toetuste kirjeldust ja rahastamist ning nende taotlemise tingimusi ja korda.

SHS § 16 ütleb, et sotsiaalteenuste osutamise eest võib võtta tasu. Tasu tingimused ja suuruse kehtestab KOV. Tasu suurus oleneb sotsiaalteenuste mahust, teenuse maksumusest ning teenust saava isiku majanduslikust olukorrast.

Korras on kirjeldatud sotsiaalteenuste ja sotsiaaltoetuste rahastamise korraldust, õigustatud isikute ringi ja hindamise alust, milleks on esmalt isiku ja perekonna omavastutus (SÜS § 11), perekonna majanduslik olukord ja isiku tegevusvõimet mõjutavad elukeskkonnaga seotud tegurid ning nende omavaheline koosmõju. Hindamise tulemusena sünnib vajaliku abimeetme (sotsiaalteenus või -toetus või abi mitteosutamise) kohta kaalutlusotsus.

Toetuse taotleja poolt tehtud kulutusi (nt laen, liising, trahv ja võlg) ei arvestata majandusliku olukorra hindamisel ehk ei arvestata sissetulekust maha.

Jõgeva Linnavolikogu 31.03.2016.a määrus nt 51 "Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord Jõgeva linnas"

Jõgeva Linnavolikogu 31.03.2016.a määrus nr 52 "Jõgeva linna eelarvest täiendavate toetuste maksmise kord"

Sotsiaalhoolekande arendamisel lähtutakse:

Toimetaja: VEIGO MANDRE