Alustuseks saab vastused, kui pöörduda Jõgeva vallaarhitekti või ehitusspetsialisti poole ning tutvuda omavalitsuses kehtivate planeeringutega. Nõu selles osas annavad vallaarhitekt Peep Männiksaar, telefon 5346 7776, e-post peep.manniksaar@jogeva.ee ja ehitusspetsialist Ragnar Joosep, telefon 5304 7350, e-post ragnar.joosep@jogeva.ee. Kindlasti tuleb arvestada ka õigusaktides määratud muinsuskaitse-, keskkonna-, loodus-, tervise- ja riigikaitseliste jm piirangutega.

 

Oma majapidamise tarbeks on lubatud päikesepaneelide lokaalne kasutuselevõtmine elamu õuealal või tootmisterritooriumil juhul kui paneelid paigutatakse õuealale või hoonele.

Tingimused päikeseelektrijaamale:

• Päikesepaneelide paigutamisel hoone külge tuleb tagada hoone konstruktsioonide vastupanuvõime täiendavale koormusele.
• Tööstuslik päikeseelektrijaam tuleb kavandada väheväärtuslikule alale, milleks võib olla lage, vähemetsane vm kasutusest väljalangenud ala (nt endised tööstuspargid, laudakompleksid, väheviljakad põllumajandusmaad jmt). Tööstuslik päikeseelektrijaam on koguvõimsusega, mis ületab kahekordselt kinnistu enda tarbimise. Sellise jaama puhul võib eeldada, et jaama eesmärk on elektrit toota, mitte kasutada seda vaid enda tarbeks.
• Tööstusliku päikeseelektrijaama rajamine ei ole lubatud väärtuslikule maastikule, rohevõrgustiku alale, väärtuslikule põllumajandusmaale ja kaitsealale. Kavandamise soovi korral tuleb koostada väärtuste säilimise analüüs, tuues välja objekti rajamise põhjendused, väärtuste säilimise kirjeldus ning leevendusmeetmed.
• Tihedama asustusega aladel või maastikulise mõju vähendamiseks on soovitatav päikesepaneelid rajada hoonete katustele või seintele. Olemasolevate hoonete katustele ja seintele päikesepaneelide kavandamisel tuleb eelnevalt hinnata hoone konstruktsioonide vastuvõtuvõimet täiendavale koormusele.
• Tiheasustusalal päikesepaneelide rajamisel maapinnale, tuleb saada naaberkinnistute omanike nõusolek. Jõgeva linna ei lubata üldjuhul maaraamidel lahendust.
• Päikeseparkide kavandamisel tuleb arvestada ka nende sobivusega planeeritavasse asukohta visuaalsest aspektist, kuna parkidel on visuaalne mõju maastikule ja vaadetele.

 

Detailplaneering, projekteerimistingimused või ehitusluba?

Detailplaneeringu koostamist päikeseparkide rajamisel võib omavalitsus nõuda, kui tegemist on uue tootmistegevuse kavandamine alale, kus sellist tegevust ette pole nähtud. Lisaks sellele kaasneb tegevusega eeldatavalt oluline ruumiline mõju, mis ulatub kavandatavast kinnistust väljapoole. Eelhinnangu käigus tuleb anda hinnang olulisele ruumilisele mõjule.

 

Projekteerimistingimusi ei saa väljastada, kui esineb vastuolu kehtiva üldplaneeringu või maakonnaplaneeringuga. Samuti tuleks jälgida, et ei oleks vastuolusid koostamisel oleva üld- või maakonnaplaneeringuga.

Projekteerimistingimused ei ole nõutud olemasoleva hoone tehnosüsteemi täiendamiseks ehk hoone külge paneelide paigaldamisel ja oma majapidamise (üldjuhul alla 15 kW) või tootmismaal paikneva tootmishoone omatarbeks.

Päikesepark ei ole üldiselt olulise avaliku huviga rajatis, ent oleneb konkreetsest asukohast (nt tiheasustus, puhkeala jmt) ja kavandatavast suurusest (visuaalne mõju peamiselt).

Projekteerimistingimused on vajalikud, kui paigaldatakse peamiselt tootmise eesmärgil ka hoone või rajatise külge.

Ehitusseadustikust õige menetluse valimiseks, otsustamaks, kas tegemist on ehitusloa või ehitusteatise kohustusega, on vaja eristada tehnosüsteemi ja tehnorajatist (näiteks elektritootmisrajatist).

Kui paneelide hoonetele/oma tarbeks paigaldamise eesmärk on konkreetse hoone teenindamine, siis on tegu tehnosüsteemiga ja lähtuda tuleb ehitise ümberehitamise nõuetest, võttes aluseks hoone ehitusaluse pinna.

Võrku müümise eesmärgil päikesepargi rajamisel on tegu elektritootmisrajatisega, väljastatakse ehitusluba.