Jäätmemajandus

5.10.17

Sisukord:

 

JÄÄTMEKÄITLUS

Jäätmed tekivad inimtegevuse käigus. Tekkinud jäätmed tuleb sorteerida, võimalikult palju jäätmeid suunata taaskasutusse ja võimalikult vähe prügilatesse lõppladestusse. Taaskasutusse suunamisel tasuks esmalt kaaluda nende äraviskamise otstarbekust, kuna väga paljusid esemeid saab ka korduskasutada. Jäätmete suunamine taaskasutusse toimub vastavalt sellele, kuidas nende kogumine on korraldatud ning abiteavet saab  sorteerimisjuhendist ja tasub tutvuda ka selle juhendmaterjalidega. Jäätmed, mille kogumine ei ole korraldatud ning mida pole võimalik kordus- või taaskasutada, tuleb paratamatult saata prügilasse.

Kogu jäätmekäitlus allub jäätmeseadusele ning muudele riigi ja kohaliku omavalitsuse kehtestatud õigusaktidele (sh Jõgeva linna jäätmehoolduseeskiri ) ning need on kohustuslikud kõigile, kes elavad või tegutsevad Jõgeva linnas. Jäätmete liigitus on toodud ära riiklikus jäätmenimistus.

 

JÕGEVA LINNA JÄÄTMEJAAM

Alates 01.07.2014 haldab Jõgeva linna jäätmejaama Epler & Lorenz AS koostöös Jõgeva Veevärk OÜ ga. Jäätmejaama teenindamine toimub Toominga 34 (Jõgeva Veevärk) kinnistu kaudu.

Jäätmejaam on avatud T, K, N, R 10:00–18:00, L 10:00–14:00. Lõuna 12:30–13:00. Suletud E, P ja riigipühadel.

Jõgeva linna jäätmejaama telefonid: 776 2815, 53063022 (jäätmejaama lahtiolekuaegadel),
AS Epler & Lorenz Lõuna regiooni telefon: 742 1398 (tööpäeviti 9.00-16.30)

Jäätmejaamas võetakse vastu jäätmeid Jõgeva linna elanikelt, Jõgeva Linnavalitsuselt, tema hallatavatelt asutustelt, linna osalusega äriühingutelt ja ettevõtetelt (vaid tavajäätmed, ohtlikke jäätmete vastuvõttu ettevõtetelt jäätmejaamas ei toimu). Jäätmejaam teenindab ka Jõgeva, Torma ja Palamuse valdade elanikke.

Jõgeval tegutseb taaskasutuskeskus (Nurme tn 7).

 

OLMEJÄÄTMED - korraldatud jäätmevedu, liitumine ja mitteliitumine

Jõgeva linnas kehtib olmejäätmete korraldatud jäätmevedu (KJV) alates 01.01.2007. a.
Korraldatud jäätmeveoga on alates 01.03.2016 hõlmatud segaolmejäätmed (kõikide jäätmevaldajate), vanapaber ja – papp (36- ja enama korteriga elamute) ning söökla-ja köögijäätmed (36- ja enama korteriga korterelamute ja isikute, kellel tekib neid jäätmeid üle 20 kg nädalas). Veosagedus on eeskirjas § 3.
Vastavalt jäätmeseadusele on kõik Jõgeva linnas elavad ja tegutsevad jäätmevaldajad liitunud korraldatud jäätmeveoga automaatselt. Isikud, kelle omandis olev hoonestatud kinnistu seisab aastaringselt tühjana, st mitte ainuski kord 12 kuu jooksul seda ei külastata, saavad sellekohase avalduse alusel õiguse KJV-ga mitte liituda. Nõusoleku annab Jõgeva Linnavalitsus vastava korraldusega. Väikeelamute kinnistutel, kus toimub kompostimine, võib veosagedus olla kuni 3 kuud.

Vedajale on antud õigus nõuda jäätmevaldajalt veotehnikat või -personali ohustava või laadimisel muul viisil ohtliku mahuti kasutuselt kõrvaldamist (eeskiri § 4)

Jõgeva linna jäätmehoolduseeskiri kohustab kasutama mahuteid, mis oma mahult vastavad tegelikule jäätmetekkele (eeskiri § 3)

Jäätmekäitluskulude alandamiseks on:

- otstarbekas ühise jäätmemahuti kasutamine jäätmevaldajate vastava kirjaliku kokkuleppe alusel. Samamoodi saavad toimida ka kortermajade korteriühistud omavahel või väikemajade omanikud kokkuleppel korteriühistutega või teiste juriidiliste isikutega. Kokkulepe tuleb saata jäätmeveofirmale, koopia kokkuleppest Jõgeva Linnavalitsusele;

- mitme kinnistu omanikul õigus jäätmed veoks üle anda tema ühel kinnistul, kui ta ei soovi seda teha oma kõikidel kinnistutel. Soov tuleb edastada aadressil jaan.vahtla@jogeva.ee. Ka sel juhul on tal õigus sõlmida eelnimetatud kokkulepe ühise jäätmemahuti kasutamiseks ja jäätmed üle anda hoopis mõnel muul kinnistul;

- pakendid peab koguma ja veoks eraldi üle anda eraldi. Korteriühistutele pakub Tootjavastutusorganisatsioon OÜ (TVO) tasuta pakendikonteineriteenust ja väikeelamute omanikele tasuta pakendikotiteenust (nn rohelise kilekoti teenus);

- alla 36-krt elamute vanapaber ja -papp viia jäätmejaama tasuta või müüa see Eesti Vanapaber OÜ-le.

- jäätmevaldajal õigus ajutise (28 päeva) või pikemaajalise äraoleku ajaks oma kinnistult vedu peatada sellekohase etteteatamisega AS  Eesti Keskkonnateenused klienditelefonile 738 67 00 või nende lühinumbrile 1919 ning 776 6509 (linnavalitsus) või e-postiga tartu@keskkonnateenused.ee, kirja koopia jaan.vahtla@jogeva.ee

 

OHTLIKUD JÄÄTMED, sh ELEKTROONIKAJÄÄTMED

Ohtlikud jäätmed nagu vanaõlid ja õlifiltrid, värvi-, lahusti-, kemikaali- ja taimekaitsevahendite jäägid ja nende pakendid (taara), aerosoolide pudelid, fotograafiajäätmed, päevavalguslambid jm saab ära anda Jõgeva linna jäätmejaamas.Ohtlike jäätmete kogumist ja äravedu korraldab AS Epler&Lorenz. Ohtlikud jäätmed on riigi nimistus tähistatud tärniga.

Elektri- ja elektroonikajäätmed ning probleemtoodete saab üle anda Jõgeva linna jäätmejaamas. Kui vastavat liiki kaupu müüv kauplus on nõus kasutatud seadmeid vastu võtma, saab need tasuta üle anda ka kaupluses. Patareisid ja patareisid sisaldavaid kaupu müüvatesse kauplustesse on paigutatud vanade patareide kogumiskastid.
Elektroonikajäätmete kogumist ja äravedu korraldavad  MTÜ EES-Ringlus ja MTÜ Eesti Elektroonikaromu

Eterniiti ja asbesti saab üle anda Jõgeva linna jäätmejaamas vastavalt hinnakirjale või vedada kas Torma prügilasse või Väätsa prügilasse

Jõgeva linna jäätmejaama teenused on Jõgeva linna elanikele enamasti tasuta, osade jäätmete üleandmine on tasuline nii era- kui juriidilistele isikutele.

Jäätmejaama teabe ning hinnakirja leiad siit.

 

PAKENDIJÄÄTMED

Pakendijäätmeid eraldi sorteerides väheneb olmejäätmete maht ning lisaks on pakendite eraldi kogumine keskkonnasõbralik, kuna kogutud pakendijäätmed suunatakse taaskasutusse.

Kõikide pakendiliikide (välja arvatud ohtlikud jäätmed), kogumist korraldavad MTÜ ETO, Eesti Pakendiringlus MTÜ, Eesti Pandipakend OÜ ja Tootjavastutusorganisatsioon OÜ. Elanike jaoks on üle linna paigaldatud ka avalikuks kasutamiseks mõeldud pakendikonteinerid. Konteinerisse sobivate pakendite kogumisel on abiks pakendijäätmete sorteerimisjuhend.

Kodumajapidamises sorteeritud pakendijäätmete üleandmiseks pakub Tootjavastutusorganisatsioon OÜ (TVO) korteriühistutele tasuta pakendikonteineriteenust ja eramajadele tasuta pakendikotiteenust. Üha populaarsemaks muutumas eramajade pakendikotiteenus. TVO veebilehel saab tutvuda teenuse tingimustega ja ka kogumissüsteemiga liituda.

Tagatisrahaga joogipakendid saab ära anda taaraautomaatides, mis asuvad Jõgeva Konsumi, Pae Konsumi, Selveri, Säästumarketi, Maxima, Piiri poe, Grossi ja Keskuse poe juures. Pakendiautomaadi mittetöötamise ajal on kauplus kohustatud ise pakendi vastu võtma ja andma tagatisraha. 

 

VANAPABER JA -PAPP

See jäätmeliik on korraldatud jäätmeveo koosseisus, kohustuslik 36- ja enama korteriga elamute jäätmevaldajatele. Avalikud mahutid on ainult jäätmejaamas, mujal linnaruumis neid ei ole ja ei paigaldata. Vanapaberi ja -papi kogumismahutisse sobivad määrdumata ja kuivad ajalehed, ajakirjad, kataloogid ja reklaammaterjalid, töövihikud, plastkaanteta kaustikud, kirja- ja joonistuspaber, ümbrikud, ilma kaaneta raamatud, jõupaber, paberkotid jm puhtad paberpakendid. 

 

BIOLAGUNEVAD JÄÄTMED, sh AIA- JA PARGIJÄÄTMED

Biolagunevad köögijäätmed on tahkete toitude ja toiduainete jäätmed nagu liha- ja kalajäätmed, köögi- ja puuviljad, koorimisjäägid, pagari- ja kondiitritooted, poolfabrikaadid, juust, või, margariin, jne.
Muud biolagunevad jäätmed on majapidamispaber, määrdunud ja märg makulatuur, pabersalvrätid, tee- ja kohvipaks, paberfiltrid, teepakid, lõikelilled, toataimed ja nende muld (ilma pottideta).

Biolagunevate jäätmete mahutisse ei panda vedelaid ja poolvedelaid toidu- ja toiduvalmistamise jäätmeid, nagu toiduõlid, supid, kastmed jms; suuri konte, toidukilet, metallitükikesi, klaasi, tuhka, suitsukonisid, pakendeid, vahatatud ja kiletatud pappi, täis tolmuimeja kotte ja muud bioloogiliselt mittelagunevaid jäätmeid.

Kogumine ja äravedu
Biolagunevad jäätmed kogutakse suletavasse jäätmehoolduseeskirjale vastavasse mahutisse. Jäätmete äravedu peab toimuma vähemalt kaks korda kuu jooksul.

Jäätmete põletamine
Küttekolletes ja küttekoldeväliselt ei ole lubatud põletada jäätmeid, välja arvatud paber ja kartong ning töötlemata puit. Küttekoldevälise tule tegemisel peab täitma siseministri 30. augusti 2010. a määrust nr 40 "Küttekoldevälise tule tegemise ja grillimise kohale esitatavad nõuded". Põlevmaterjalist jäätmete ladustamisel peab täitma siseministri 2. septembri 2010. a määrust nr 44 „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded".

Küttekolletes on lubatud väikestes kogustes põletada olmejäätmeid, immutamata ja värvimata puitu, saepuru ning taaskasutamiseks kõlbmatut paberit ja pappi. Põletada ei tohi elektroonika-, installatsiooni-, tekstiili-, naha- ja kummijäätmeid, õlisid, plastmasse, autokumme ja muid ohtlikke jäätmeid.

Biolagunevate jäätmete kompostimine ja muud käitlusviisid
Biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid võib kompostida kinnistul ainult kinnises mahutis või anda vastavalt hinnakirjale üle Jõgeva linna jäätmejaamas.

Aia- ja pargijäätmeid võib kompostida lahtiselt. Osaühing Jõgeva Veevärk võtab oma territooriumil (reoveepuhasti kompostimisväljak) eelneval kokkuleppel vastu ainult puuoksi (elanikkonnalt puulehti vastu ei võeta).

Kui aia- ja pargijäätmeid kohapeal ei kompostita, peab need koguma ja ära vedama lahus köögi- ja sööklajäätmetest. Aia- ja pargijäätmete tasuta kogumist ja äravedu Jõgeva Linnavalitsus ei korralda, jäätmevaldaja korraldab (sh veoteenuse ostmine) nende äraveo ise ja ka tasub selle eest ise. 

 

EHITUS- JA LAMMUTUSPRAHT

Ehitus- ja lammutusprahi tekkimisel alla 1m3 päevas tellib äraveo jäätmete tekitaja. Ehitus- ja lammutusprahi käitlemisel lähtuda Jõgeva linna jäätmehoolduseeskirjas kehtestatud nõuetest.

METALLIJÄÄTMED, GAASIBALLOONID, ROMUSÕIDUKID, AKUD

Musta ja värvilist metalli ostab kokku Cronimet Eesti Metall OÜ, aadressil Turu tn 13 Jõgeva linn. Akud ja metallijäätmed saab üle anda ka Jõgeva linna jäätmejaamas.

 

VANAREHVID
 

Linna jäätmejaamas vastuvõttu ei toimu. Vanarehvide vastuvõtuga tegelevad rehvivahetuspunktid, üleandmine nende tingimustel. Rehvid saab tasu eest üle anda ka Torma prügilas.

 

RAVIMIJÄÄTMED

Ravimijäätmeid võtavad elanikelt vastu apteegid ja Jõgeva linna jäätmejaam.

 

TERVISHOIU- JA VETERINAARTEENUSTE OSUTAJA JÄÄTMED

Tervishoiu- ja veterinaarteenuste osutamisel tekkivaid jäätmeid käideldakse vastavalt eeskirjale (6. peatükk).