« Tagasi

Korteriühistu loomine on järgmisest aastast kohustuslik

Alates 1. jaanuarist 2018 hakkab Eestis kehtima uus korteriomandi- ja korteriühistu seadus. Seaduse jõustudes muudetakse korteriühistu loomine kohustuslikuks. Seadusega kaasnevast rääkisid Jõgeva Elamu Halduse AS haldusjuht Kersti Eik ja BRP Haldus OÜ haldusdirektor Urve Aron.


Jõgeva Elamu Halduse AS andmetel on Jõgeval pisut üle 90 korterelamu. Neist ligi 30 on korteriühistuga, 56-s on korteriomanike ühisus nimetanud valitseja (haldaja) ning alla kümne on korterelamuid, millest täpne info puudub – seal võib olla kas valitsejata ühisus või muu majandamisvorm. Seadusmuudatus mõjutab kõiki korteriomanikke, ent kõige enam kortermaju, kus
puudub korteriühistu. "Nende majandamiseks luuakse riigi poolt igas majas korteriühistu, mida hakkab korteriomanike otsusel juhtima kas ühest või mitmest füüsilisest isikust koosnev juhatus või juriidilisest isikust valitseja," rääkis Jõgeva Elamu Halduse AS haldusjuht Kersti Eik. Ta selgitas, et korraga juhatust ja valitsejat korteriühistul olla ei saa. Kui korteriomanikud on enne seaduse jõustumist ametisse nimetanud valitseja, siis jätkab valitseja tegevust. Kui praegune valitseja on füüsiline isik, siis loetakse ta korteriühistu juhatuse liikmeks. Kui valitsejaks on aga juriidiline isik (haldusettevõte), siis tegutseb ta edasi korteriühistu valitsejana ehk korteriühistu juhatust asendava
organina. Mõlemal juhul tuleb kuue kuu jooksul, hiljemalt 30.06.2018 esitada kandeavaldus juhatuse liikme või valitseja kandmiseks korteriühistute registrisse. Praegused korteriühistud jätkavad senist tegevust. Soovi korral saavad nad valida juhatuse asemel valitseja, kui senine juhatus ei soovi jätkata.

Kõik korteriomanike ühisuse õigused ja kohustused lähevad üle korteriühistule, sh korteriomanike
võlgnevused/ettemaksud, korteriomanike laenukohustused ja kogutud remondifondi jääk. Juhatusega korteriühistul on võimalus sõlmida haldusfirmaga leping haldus- ja hooldusteenuste ostmiseks.


Arukad otsused
Uue seadusega asendatakse kaks praegu kehtivat seadust – korteriomandiseadus ja korteriühistuseadus –, ühe seadusega, milles on reguleeritud kõik korteriomandiga seotud õigussuhted. "Seniste regulatsioonide põhipuuduseks on ebaselge õigusvõime probleem nendes kortermajades, kus korteriühistu puudub. Sellise kortermaja majandamine toimub praegu korteriomanike ühisuse vormis, mille juriidiline staatus pole päris selge, samuti ei ole valitseja
andmed kirjas üheski registris," tõi Eik välja. Urve Aron BRP Haldus OÜst kinnitas, et ühtsed seaduslikud alused kõikides korterelamutes on korrektse majandamise aluseks. Samas tõi ta seaduse miinusena välja, et korteriühistu juhatuselt, kes juhib ühistut ise, ei nõuta selleks vastavat kutsepädevust. Urve Aron teab oma kogemustest rääkida, et teadmatult tegutsemine võib korteriomanikele tuua liigset kulu. Näiteks toob ta olukorra, kus juhatus ei nõudnud korteriomanikult kohtus võlgnevust sisse. Tulemuseks oli nõude aegumine ja ühistu pidi umbes 700 € kahjumisse kirjutama. Või olukord, kus juhatus ei ole koostanud aastaaruandeid ning neid äriregistrile edastanud. Korteriühistu maksis trahvi üle 200 € esitamata aruannete eest. Samuti tuli taastada raamatupidamine, mis oli omakorda ligi 400 €. Raamatupidaja töötasu oli koos kõikide maksudega umbes 9 € kuus korteri kohta. Pärast raamatupidamise revideerimist selgus, et raamatupidamine oli koostatud kassapõhiselt ning telliti raamatupidamise koostamine tekkepõhiselt. Ühistule oli lisakulu raamatupidamise seadusega kooskõlla viimine 700 €, lisaks revideerimine 300 €. Või olukorrad, kus korteriomanike üldkoosolekute otsused on erinevatel põhjustel õigustühised – ei ole nõutavat kvoorumit kohal, korduskoosolek kuulutatakse välja 10 minutit pärast esmase koosoleku nurjumist, protokollid kirjutatakse valmis ilma üldkoosoleku toimumiseta jne. "Mõistlik on teenus sisse ostahaldusettevõttelt. Sellega hoiaks ära teadmatusest tehtud apsakaid. Meie liigume edasi suunal, kus loodav korteriühistu valib juhatuse endi seast. Meie pakume haldusteenust ning koostöös juhatusega viime ellu korteriomanike üldkoosoleku otsuseid," rääkis Aron. Ta rõhutas,
et mõistlik on sisse osta kogu teenus – haldamine, heakord, tehnohooldus.

Korteriomanikud peavad arvestama, et 2017. aasta lõpuks oleks kortermajal kogutud piisavad rahalised vahendid korteriühistu iseseisva majandamise alustamiseks. "Seda tuleb kindlasti arvestada 2017. aasta majanduskava koostamisel, kui juba varem ei ole piisavalt rahalisi vahendeid remondifondi või reservfondi kogutud," sõnas Eik. Korteriühistu peab hakkama võlgnevuses korteriomanikelt nende võlgnevust sisse nõudma kas kohtuväliselt või kui see ei
õnnestu, siis pöörduma kohtusse. "Korteriühistu maksejõuetuse korral on korteriühistu pankrott küll võimalik, kuid selle järel toimub ühistu saneerimine," märkis Eik. Korteriühistu lõpetamine pankroti väljakuulutamisega on võimalik ainult siis, kui lõpetatakse ka korteriomandid (näiteks tühja ja lagunenud maja korral).

LISAINFOT SAAB KÜSIDA:
Tartu Korteriühistute Liit: 7400 755, 5342 7912, info@tarkyl.ee
Eesti KinnisvaraKorrashoiu Liit: 6617998, ekhhl@ekhhl.ee
BRP Haldus OÜ: 5569 9674, 674 0075, info@brphaldus.ee, Aia 1 III korrus, Jõgeva
Jõgeva Elamu Halduse AS: 776 6930, elamu@jogevaelamu.ee, Betti Alveri 2a