« Tagasi

Jõgeva linna rajatakse erivajadustega inimestele kaasaegsed kodud

Aktsiaselts Hoolekandeteenused loob Jõgevale elamisvõimaluse paarikümnele psüühilise erivajadusega inimesele, kes on seni elanud Võisiku ja Vägeva kodudes. AS Hoolekandeteenused teenuste direktor Liina Lanno, kinnisvaradirektor Karl Mänd, Võisiku Kodu juht Terje Teder ja kommunikatsioonijuht Ave Lillemäe rääkisid Jõgevale erivajadustega inimestele kodude rajamist.

Kuidas tekkis idee ja vajadus rajada Jõgevale erivajadustega inimestele kodud?

Eesti riik on järgnevatel aastatel võtnud üheks sotsiaalvaldkonna oluliseks suunaks erivajadusega inimeste elamistingimuste parandamise. Euroopa Regionaalarengufondi kaasabil plaanitakse ümber kujundada vähemalt 1200 erihoolekande teenusekohta. Meie ettevõtte jaoks tähendab see, et sulgeme lähiaastatel enam kui 300 elanikuga Sõmera ja Võisiku kodud, ligi 150 elanikuga Koluvere ja Erastvere kodud ning 65 elanikuga Imastu ja Tori Kodud. Kodude praegused elanikud saavad endale uued, väiksemad ja nende vajadustele vastavad kodud. Hooldekodu kui institutsioon on oma aja ära elanud nähtus. See oli asjakohane 19. sajandi Inglismaal või 20. sajandil Eestis, sest pakkus ülevaadet valdkonnas esinevatest muredest ja võimaldas paljudele inimestele korraga tuge pakkuda. Täna oleme liikumas sinna, et kõik hoolekandelised teenused  (ka eakatekodud ja laste asenduskodud) deinstitutsionaliseeritakse. See keeruline sõna tähendab inimkeeli üleminekut asutustepõhiselt inimesepõhisele teenusele. See on hea inimese arengule: inimesepõhine teenus tähendab, et töötajad lähtuvad päevakavade ja tegevuste planeerimisel iga inimese soovidest ja võimetest. Kuigi oleme ka täna oma suurtes kodudes pakkumas nii inimesekeskset teenust kui võimalik, on seda raske teha, kui ühes majas elab koos enam kui 300 inimest.

Missugust elamispinda inimesed vajavad (asukoht, tingimused, korter või maja)?

Kõik uued elamispinnad peavad olema väiksemad, kaasaegsemad ning pakkuma inimestele võimalikult peresarnast elukorraldust vastavalt nende vajadustele. Peame neid otsides või ehitades silmas, et uued elukohad oleksid just nimelt kodud, mitte hooldekodud – ehk nende elukorraldus, keskkond ja sidusus kogukonnaga peaks olema samaväärsed tavalise elukeskkonnaga. Uute kodude asukohtade valikul peame silmas mitmeid asjaolusid: esiteks kodud paiknemine võimalikult erinevates Eestimaa paikades – nii saavad praegused suurte kodude elanikud kolida sinna piirkonda, kust on nad pärit või säilinud mingi side. Või kuhu nad ise sooviksid elama asuda. Teiseks on oluline, et enamus teenuseid, mida inimene vajab, on uues kodukohas igapäevaselt kättesaadavad. See aitab erivajadusega inimesel tunda end tavalise kodanikuna: olla ühiskonda kaasatud, tarbida avalikke teenuseid ning olla osa kogukonnast.

Uusi kodusid rajame nii korteritesse, elumajadesse kui uusehitistesse. Nii tekivad erineva elukorraldusega kodud, mis saavad paremini arvestada erivajadustega inimeste vajadustega. Korteritesse loodavates üksustes hakkab koos elama kuni neli inimest. Sealne elukorraldus sobib ennekõike psüühikahäirega inimesele, kes on oma tegemistes üsna iseseisvad. Elanikke abistavad päevasel ajal tegevusjuhendajad: aitavad uues kohas sisse elada, on toeks nii igapäevaste koduste toimingute tegemisel kui töö leidmisel. Tegevusjuhendajad aitavad elanikke ka sisemise tasakaalu säilitamisel ja ümbritsevas keskkonnas toimuva lahtimõtestamisel. Eramutesse loodavates teenuseüksustes hakkab koos elama kuni 10 inimest. Selline elukorraldus toetab kõige paremini vaimupuudega inimeste vajadusi. Ka eramutes abistavad tegevusjuhendajad elanikke päevasel ajal.

Kõik suurtes kodudes elavad inimesed pole siiski veel valmis kogukondadesse kolima. On inimesi, kes vajavad jätkuvalt suuremat toetust ja abi. Nemad saavad endale uue kodu kas meie praegustes perekülades või siis uutes, just nende vajadusteele vastavates majades. Sellised kodud on mõeldud kuni 24 elanikule, kes hakkavad elama kuueliikmelistes peredes. Pered moodustatakse üheskoos elavatest ühesuguste vajadustega inimesed. Sellistes üksustes on töötajad kohal ööpäevaringselt.

 Kes, kui palju ja mis ajal asuvad Jõgevale elama?

Jõgeva linna asub elama 20 psüühilise erivajadusega inimest: 15 elanikku Vägeva Kodust ja 5 Võisiku Kodust. Kõik Vägeva elanikud on kogukonnas elamise või toetatud elamise teenusel. See tähendab, et neil on juba olemas iseseisvamalt elamise kogemus. Võisikult kolib Jõgevale 5 inimest, kellest kaks on olnud toetatud elamise teenusel. Kolm inimest saavad täna ööpäevaringset toetust. Esimesed 10 inimest kolivad Jõgevale elama juunis. Seitse inimest hakkavad elama eramajas, kolm korteris. Teised kümme inimest saavad omale uue kodu aasta teises pooles – elama hakkavad nad kolmes korteris.

Millega inimesed igapäevaselt tegelevad? Kuidas näeb elu moodsas teenuseüksuses välja?

Elu meie teenuseüksuses ei erine palju elust, mida igaüks oma kodudes elab. Tehakse igapäevatoimetusi, tegeletakse hobidega, nauditakse aega pere seltsis, arutatakse maailma asjade üle, tähistatakse üheskoos tähtpäevi, käiakse aegajalt kultuuriüritustel ning tehakse sporti. Erinevus on selles, et elanikke toetab ja abistab päevasel ajal tegevusjuhendaja. Tema aitab päevi planeerida, arvestades seda, millised on inimese huvid ja soovid;  toetab igapäevatoimetuste tegemisel ning on abiks ka väljaspool kodu: näiteks poes käimisel, ametiasutustega suhtlemisel, töökoha leidmisel ja tööle minekul-tulekul. Kui öösel peaks tekkima muresid või küsimusi, on töötaja vaid telefonikõne kaugusel.

Inimeste elus on olulisel kohal võimalus tööd teha, sest nii teenitakse raha. Me küll ei mõtle sellele igapäevaselt, kui tööl käime, kuid tegelikult on töö inimese elus väga olulisel kohal ka seetõttu, et aitab tunda end kuhugi kuuluvana, mingi grupi liikmena. See annab meile tunde, et oleme vajalikud. (Seda tunnet teavad hästi inimesed, kes on pidanud läbi elama töökaotuse või koondamise). Üheks tähtsaks ülesandeks on aidata elanikel leida nende võimetele vastavat tööd – kogukonnast või erinevaid alltöid kas ettevõtetele või meie enda tütarasutusele SA Hea Hoog, kes pakub erivajadustega inimestele erinevaid töövõimalusi.

 Mida see linna ja kogukonna jaoks tähendab? Kuidas mõjutab see elu ümbruskonnas?

Jõgeva linna 5305 elanikule lisandub 20 uut, sõbralikku ja huvitavat inimest, kes hakkavad elama neljas korteris ja ühes majas erinevates kohtades üle linna. Need on inimesed, kellel kõigil on olemas vajalikud oskused oma igapäevaeluga töötajate toel toime tulla. Juba mitmeid kuid osalevad nad spetsiaalsetes koolitusgruppides, et oleksid uude elukohta ja iseseivamale elule liikumiseks võimalikult hästi valmis. Gruppides kaardistatakse elanike oskused, tugevused ja nõrkused, seejärel püstatakse üheskoos eesmärgid, milliseid oskusi on vaja arendada ja mida selgeks õppida. Sellele järgneb praktiline osa: harjutatakse söögivalmistamist, tubade koristamist, oma eelarve koostamist ja pangakaardi kasutamist, ise poes toodete valimist; juuksuris, perearstil ja apteegis käimist, ilma saatjata ühistranspordis liiklemist. Ühistes vestlusringides arutatakse läbi nii kolimisega seotud hirmud kui rõõmud. Enne kolimist tutvutakse tulevaste kaaselanikega ja koduga. Uute üksuste tegevusjuhendajad annavad värskete kogemuste pealt vanade kodude kolleegidele soovitusi, mida elanikele veel õpetada, et elumuutus sujuks võimalikult ladusalt.

Kõigil Jõgevale kolijatel on olemas töökogemus. Üsna mitu inimest on töötanud avatud tööturul, teised on osalenud kaitstud või toetatud tööl. Loodame, et leiame kõigile uutele linnaelanikele töökohad Jõgeval. Töö leidmine väikeses linnas on raske, kuid meie kogemused teistes kohtades on näinud, et mitte võimatu. Sageli vajavad tööandjad töötajaid, kes oleks valmis tegema tööd osalise koormusega. Kui inimene, kel vaja ülal pidada peret, eelistaks pigem täistööaega, siis meie elanikud on tööandjatele siinkohal sageli abiks oma paindlikkuse tõttu. Jõgevale kolivatel inimestel on töökogemus haljastuses, aianduses, koristamisel, köögi abitöödel, käsitööesemete valmistamisel (telgedel vaipade kudumisel). Kindlasti tulevad nad toime muudegi lihtsamate töödega.

Meie inimesed on sarnased naabrid, nagu neid igas majas ja igal tänaval võib kohata. Sageli küsitakse, kas psüühilise erivajadusega inimest tuleb kuidagi eriliselt kohelda? Kohelge neid nii, nagu olete seda seni oma teiste naabritega teinud: esmalt saage nendega tuttavaks ning siis kohelge neid vastavalt nende isiksusele. Jõgevale kolivad erivajadusega inimesed ei vaja erikohtlemist – neile kehtivad samasugused ühiselu reeglid nagu kõigile. Kui keegi nende vastu eksib, tuleb sellele viisakalt tähelepanu juhtida. Kui keegi teeb midagi hästi, võib teda kiita ja tänada. Põhjust pole enda ja oma pere turvalisuse pärast muretseda rohkem kui mistahes uute naabrite puhul.

Kui palju ja milliseid töökohti tuleb linna juurde?

Jõgeval kahes üksuses hakkab töötama kuus tegevusjuhendajat: neist osad päevase, osad õhtuse ja nädalavahetuse tööajaga. Tegevusjuhendajate kohtadele on võimalus kandideerida – avalik konkurss kestab kuni 26. märtsini. Töökuulutuse leiab kas CV keskusest, meie veebilehelt www.hoolekandeteenused.ee või meie Facebooki lehelt.

 Kuidas olete leidnud linnaga ühise keele? 2015. aastal soovis AS Hoolekandeteenused algatada detailplaneeringu peremajade ehitamiseks. Toona toimus rahvakoosolek ja inimesed kogusid allkirju detailplaneeringu algatamise vastu. Selle tulemusel langetas volikogu otsuse planeeringut mitte algatada. Mis on vahepeal toimunud, kuidas liikusite edasi?

Tõsi, kaks aastat tagasi suhtlesime Jõgeva linnaga võimalike majade ehituse ja maa-alade teemadel. Väljavalitud krunt ei saanud naabritelt heakskiitu ja detailplaneering jäi algatamata. Meeldiv oli koostöö valla juhtidega Jõgeva valda teenusekohtade rajamiseks, kuid volikogu hinnangul puudus vallas teenusekohtade järele vajadus ja koostöö vallaga jäi soiku. Ent rahvastikustatistika ja Sotsiaalministeeriumi hinnangul on Jõgevamaale, sealhulgas ka Jõgeva linna teenusekohti erivajadusega inimestele vaja, siis otsisime jätkuvalt võimalusi koostööks.

Tänaseks oleme sel teemal praeguse linnavalitsusega aru pidanud ning jõudnud ühise arusaamani, et need 20 teenusekohta on linnale vajalikud. Lisaks sellele, et nii saavad erivajadusega inimesed toetust ja abi oma kodu lähedal, lisab see linna töökohti. Linnavalitsusele tutvustasime kuu aega tagasi konkreetseid plaane: kus teenuseüksused asuma hakkavad ning kuidas töö ja igapäevaelu neis välja hakkab nägema. Jõgevamaa plaane tervikuna arutasime eelmise aasta algul Jõgeva maavanemaga. Nagu mitmed tema kolleegid teistes maakondades, soovis ka Viktor Svjatõšev, et teenusekohad erivajadusega inimestele oleks maakonnas kättesaadavad ning leidis, et sellega kaasnevad töökohad on maakonnas igati teretulnud.

 

      

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kui Võisikul valmistavad 300-le inimesel söögi kokad…

 

 
 
 
 
… siis uutes korterüksustes hoolitsetakse söögi valmimise eest täielikult ise.
 
Fotod: AS Hoolekandeteenused