« Tagasi

Lahkus Jõgeva linna aukodanik Airi Rütter

Meie seast on lahkunud Airi Rütter (12.09.1947–14.12.2016) – eesti rahvatantsu eestvedaja ja naiste tantsupidude korraldaja, Jõgeva kultuurikeskuse pikaaegne juhataja ning folklooriseltsi Jõgevahe Pere üks juhtidest.

Airi Rütter on Jõgevamaa kultuuripärl. Oma aktiivse tegevusega hoidis ja arendas ta eesti rahvakultuuri. Airi oli silmapaistev kultuuri- ning ühiskondliku elu edendaja, kes on loonud meie piirkonnale uusi traditsioone, säilitanud ning arendanud Eesti rahva kultuurilugu. Airi seisis alati Jõgeva linna hea maine kujundamise eest nii kodukandis, Eestis kui välismaal.

Airi Rütterit tuntakse kui folkloori- ja rahvatantsu väärtustajat ning selle ala suurejooneliste pidude väga head korraldajat. Ta on juhendanud rahvatantsurühmi, nõustanud tantsujuhte, korraldanud koolitusi ja maakondlikke ning üleriigilisi rahvakultuuripidusid. 1970. aastal lõpetas Airi Rütter Viljandi Kultuurharidustöö kooli klubitöö ja koorijuhtimise erialal. Tallinna Pedagoogilises Instituudis omandas ta bakalaureuse kraadi kultuuritöötaja ning koorijuhi erialal. Airi Rütter täiendas ennast Rahvakultuuri arendus- ja koolituskeskuse kursustel. Ta oli kõrgema kategooria rahvatantsuõpetaja ja folkloorirühma juht. Airi alustas kultuuritööga 1970. aastal Türil. Jõgevamaale, Laiusele, tuli ta 1973. aastal. 1977. aasta märtsist kuni 1988. aasta augustini töötas Airi Rütter Jõgeva KEK-is taidluse instruktor-metoodikuna. Kuna tollane Jõgeva KEK-i juhataja Arnis Indrikson pööras suurt tähelepanu kultuurilisele tegevusele, siis loodi ehitusettevõttes taidluse instruktor-metoodiku ametikoht. Airi juhatas 11 aastat ettevõttes erinevaid taidluskollektiive ja korraldas sisukaid sündmusi.

Kuna aeg muutus ja kultuurilise tegevuse raskuspunkt kandus üle linna kultuurimajja, siis liikus ka Airi tegevusega kaasa. Jõgeva kultuurikeskuses asus ta tööle 1988. aastal, juhtajana kaks aastat hiljem. Jõgevamaa ühe staažikama kultuuritöötajana juhtis ta Jõgeva kultuurielu üle veerandsajandi.

Airi Rütter oli folklooriseltsi Jõgevahe Pere asutajaliige. Ta juhendas seal nais- ja seeniorrühmi. Lisaks mängis Airi sama seltsi rahvaliku muusika ansamblis Tempora mores. Airi juhendamisel on Jõgevahe Pere saavutanud Kristjan Toropi tantsude võistutantsimisel peapreemia (2004), Eesti naisrühmade võistutantsimisel 1. koha (2005, 2010) ja 3. koha (2014), Maie Orava tantsude võistutantsimisel 3. koha (2005). 2007. aastal korraldas ta üleriigilise VI naisrühmade võistutantsimise ja I naiste tantsu festivali Jõgeval. Nende sündmuse korraldamise kogemus andis tõuke 2011. aasta suvel I Eesti naiste tantsupeo läbi viimiseks. Airi suutis koondada ühistööle riiklikud rahvakultuuristruktuurid, pea kõik Eestis tegutsevad või selle peo puhuks loodud 239 rühma ligi 3000 rahvatantsijaga, suured Jõgevamaa mittetulundusühingud, Jõgevamaa omavalitsused, erinevad asutused, ettevõtjad ja vabatahtlikud. Pidu õnnestus ning 2016. aasta suvel toimus II Eesti naiste tantsupidu. 2013. aastal leidis Jõgeval aset Eesti naiste tantsu ümarlaud ja gala, kus otsustati moodustada naistetantsu alaliit. Unistus sai teoks 2016. aastal.

Tema algatatud traditsioonid on „Helisev suveöö" Jõgeva linnas (alates 1985. aastast) ja „Vaiga jaskar" (alustatud 1988), millest kujunes välja folkloorifestivali Baltika Jõgevamaa maapäev. Ta oli koos Jõgevamaa metsaseltsiga rahvuslike pidude korraldaja pärimuskultuuri kantsis Kassinurmes. Airi on olnud korduvalt nii Jõgeva linna kui maakonna rahvatantsupidude peakorraldaja ning lavastanud ajaloolise etenduse „Hõbevalged ööd", kuningapäevad Laiuse lossivaremetes ning „Minieuropeade" Kassinurme mägedes. 2004. aasta suvel oli Airi Rütter Riias ESTO päevadel simmani lavastaja. 2005. aastal õpetas ta Austraalias rahvatantsu ja konsulteeris rahvarõivaste alal Austraalia Eesti Seltsi. Ta on viinud Jõgeva linna taidluskollektiivid Austraaliasse esinema ning olnud abiks Eesti päevade korraldamisel.

Airi oli aktiivne kultuuriloo uurija ja kirjapanija, raamatute „Jõgeva linna lugu" ja „Kultuuritegijad Kalevipoja tegude maalt" kaasautor.

Airi Rütter osales aktiivselt Jõgeva linnavolikogu töös aastatel 1993–2002 ja 2009–2013 ning juhtis volikogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni.

Airi Rütteri mitmekülgset tegevust on tunnustatud kõrgete autasudega: Folkloorinõukogu CIOFF Estonia hõbemärk 2005, Ullo Toomi rahvatantsualase preemia laureaat 2008, Jõgevamaa Kuldrist 2009, Kultuuripärl 2011, Valgetähe V järgu teenetemärk 2013, Jõgevamaa vapimärk 2014. Jõgeva linn on tunnustanud Airi Rütterit Jõgeva linna aumärgiga 2006, Jõgeva linna teenete- ehk vapimärgiga 2008 ja Jõgeva linna aukodaniku nimetuse omistamisega 2013. aastal. 2016. aastal tunnistati Airi Rütter Jõgevamaa Aasta kodanikuks.

Airi Rütteri väärtuseid kannavad edasi tütar Teeri, poeg Ahti ja lapselapsed Sven-Markkus, Rasmus Eerik, Lauri Marten, Anete Mae ning Berit Kristel.

Avaldame kaastunnet Airi Rütteri lähedastele ning mõtleme suure tänulikkuse ning armastusega Jõgeva linna rahvatantsu ja –kultuuri teerajajale.

 

Airi Rütteri ärasaatmine on laupäeval, 17. detsembril kell 12.00 Jõgeva kultuurikeskuses.

 

Jõgeva linnavolikogu, Jõgeva linnavalitsus, Jõgeva kultuurikeskus