Linna kujunemine

Muinasajal kuulus Jõgeva Vaiga maakonda. On küllaltki tõenäoline, et Jõgeva küla oli olemas juba enne sakslaste tulekut. Sellele viitab küla soodne asend jõe ääres, mis andis olulise osa toidusest kala näol ning oli ühtlasi liiklustee. Küla esmamainimine toimus 1599. aastal Poola revisjonikirjas Jagiwa kujul. Jõgevast on juttu ka kõigis järgnevais Rootsi revisjonides. Põhjasõja ajal, 1701. aasta kevadtalvel, kui Rootsi kuningas Karl XII talvitus Laiusel, ehitas Jõgeva mõisa majutatud väeosa väljale täismõõdulise lumekindluse ja peeti maha suurejooneline sõjamäng: kindluse kaitsmine ja vallutamine kõigi sõjakunsti reeglite kohaselt. Tulistati pappkuulidega. Elu Jõgeva külas kuni 19. sajandi lõpuni ei erinenud paljude teiste samasuguste külade elust tol ajal. Jõgeva sai omavalitsusõigused alevina 13. oktoobril 1919 ja nimetati ümber III astme linnaks alates 1. maist 1938.

Areng taasiseseisvumiseni

Teises maailmasõjas hävis ligi 60% linnast. Saksa okupatsiooni ajal hukati Jõgeva kruusaaugus ligi 80 nõukogude aktivisti ja sõjavangi. Nõukogude ajal sai Jõgevast rajoonikeskus, põllumajandusrajooni juhtiv ja valitsev linn. Tartu-lähedus ja põllumajanduskesksus peegeldusid ka ettevõtluses: Jõgeval asusid Tartu Piimatoodete kombinaadi võitsehh, Tartu Naha- ja Jalatsikombinaadi nahavabrik, ETKVLi tööstuskoondisse kuuluv Jõgeva Leivakombinaat, tootmiskoondis "Jõgeva", trükikoda jm. Suured tööandjad olid Jõgeva KEK ja MEK. Alates 1960-ndatest on linna kerkinud hulgaliselt teenindushooneid ja suurelamuid (Pae linnaosa ja Tähe-Rohu kvartal). 1976. aastal moodustasid Jõgeva noored Ants Paju eestvõttel oma klubi, mille nimeks pandi "Hekto" Koos ei käidud mitte ainult meelt lahutamas, vaid tehti ka tõsist tööd. "Hekto" eeskujul tekkis ulatuslik noorteklubide liikumine, mis levis nii Eestis kui ka väljaspool Eestit. "Hektost" räägiti ja kirjutati, temast tehti 1981. a film pealkirjaga "Rong peatub kaks minutit" (stsenarist Rein Karemäe, rezissöör Kaljo Kiisk, operaator Arvo Vilu).

Tänapäev

Pärast taasiseseisvumist on linna rahvaarv küll vähenenud (Elanikke on 2000. a Jõgeva linna elanikeregistri andmetel 6465, neist mehi 2877 ja naisi 3588), kuid Jõgeva välisilme on muutunud märksa kenamaks. Nüüd võib Jõgevast rääkida kui hubasest ja turvalisest rohelisest Eesti väikelinnast.