Jõgeva lugu

1.03.17

Jõgeva raudteejaam, 1923.a.

Jõgeva raudteejaam, 1923.a.

Oma asukoha tõttu on Jõgevat tihti liigitatud nii Lõuna-, Kesk-, kui ka Ida- Eestiks. Kõige täpsem on öelda, et Jõgeva asub Vooremaal, kõigi kolme eelnimetatud Eesti piirkonna ristumispunktis. Jõgevamaa piirneb lõunast Tartumaa, läänest Viljandimaa, põhjast Järvamaa, Ida- ja Lääne- Virumaaga ning idast Peipsi järvega. Vooremaa on mitmekesine ja ainulaadne, nagu ka selle keskuseks olev Jõgeva linn.

 

Jõgeva linn asub ida-lääne suunaliselt Tartu - Jõgeva - Aravete (Piibe) maantee ja Pedja jõe vahel ning on põhjast määratletud Jõgeva - Mustvee maanteega. Linn paikneb vaid 51 km kaugusel Tartust ja 154 km kaugusel Tallinnast. Mõlema suurlinnaga on ka hea transpordiühendus, kuna põhja-lõuna suunaliselt läbib Jõgevat Tartu - Tapa raudtee.

Just raudtee on see, mis kunagisest asulast linna vormis. Jõgeva küla tekkis küll juba muinasajal Pedja jõe äärde ning on kirjalikult esmamainitud 16. sajandi keskpaigas seoses aktiivse soolaveoga mööda Piibe maanteed. Jõgeva areng linnaks sai aga siiski võimalikuks tänu Tapa-Tartu raudtee ehitamisele 1870ndatel aastatel. 1919. aastal nimetati Jõgeva aleviks. Linnaõigused sai tollal umbes 1400 elanikuga Jõgeva 1. mail 1938. aastal. Linna sünnipäeva tähistataksegi linnaõiguse saamise järgi maikuus.

 

Nõukogude ajal sai Jõgevast samanimelise rajooni keskus, millega kaasnes aktiivne

ehitustegevus (koolimajad, lasteaiad, haigla, valitsushooned, kultuurimaja, politseihoone jne). Välja ehitati kaks suurt korterelamute piirkonda (Rohu-Tähe ja nn KEK-i linnaosa).

Elanike arv kasvas hüppeliselt, ületades tipphetkel 1990ndate aastate alguses 7000

inimese piiri.

 

Praegu on Jõgeva 5300 elanikuga roheline väikelinn, mida ümbritseb samanimeline rõngasvald. Jõgevat tuntakse eelkõige külmalinna ning Eesti Jõuluvana koduna. Aga ka Alo Mattiiseni, Betti Alveri ja paljude teiste silmapaistvate kultuuriinimeste sünnipaigana.

 

Jõgeval toimub alati midagi: Naiste Tantsupidu, Betti Alveri luulepäevad, Alo Mattiiseni muusikapäevad, Küüslaugufestival, Puupäev, Jääpurikafestival, Jõulurahu väljakuulutamine, Jõgevatreff - need on vaid osa paljudest toredatest ettevõtmistest, mis Jõgeva elu aastaringi saadavad. Jõgeval on midagi pakkuda igaühele, kes on valmis seda Vooremaa keskust avastama.

 

Vaata ka:

Vikipeedia

Eesti Entsüklopeedia

Toimetaja: MARGE TASUR

Linna kujunemine

13.03.14
Muinasajal kuulus Jõgeva Vaiga maakonda. On küllaltki tõenäoline, et Jõgeva küla oli olemas juba enne sakslaste tulekut. Sellele viitab küla soodne asend jõe ääres, mis andis olulise osa toidusest kala näol ning oli ühtlasi liiklustee. Küla esmamainimine toimus 1599. aastal Poola revisjonikirjas Jagiwa kujul. Jõgevast on juttu ka kõigis järgnevais Rootsi revisjonides. Põhjasõja ajal, 1701. aasta kevadtalvel, kui Rootsi kuningas Karl XII talvitus Laiusel, ehitas Jõgeva mõisa majutatud väeosa väljale täismõõdulise lumekindluse ja peeti maha suurejooneline sõjamäng: kindluse kaitsmine ja vallutamine kõigi sõjakunsti reeglite kohaselt. Tulistati pappkuulidega. Elu Jõgeva külas kuni 19. sajandi lõpuni ei erinenud paljude teiste samasuguste külade elust tol ajal. Jõgeva sai omavalitsusõigused alevina 13. oktoobril 1919 ja nimetati ümber III astme linnaks alates 1. maist 1938.
Toimetaja: VEIGO MANDRE

Areng taasiseseisvumiseni

13.03.14
Teises maailmasõjas hävis ligi 60% linnast. Saksa okupatsiooni ajal hukati Jõgeva kruusaaugus ligi 80 nõukogude aktivisti ja sõjavangi. Nõukogude ajal sai Jõgevast rajoonikeskus, põllumajandusrajooni juhtiv ja valitsev linn. Tartu-lähedus ja põllumajanduskesksus peegeldusid ka ettevõtluses: Jõgeval asusid Tartu Piimatoodete kombinaadi võitsehh, Tartu Naha- ja Jalatsikombinaadi nahavabrik, ETKVLi tööstuskoondisse kuuluv Jõgeva Leivakombinaat, tootmiskoondis "Jõgeva", trükikoda jm. Suured tööandjad olid Jõgeva KEK ja MEK. Alates 1960-ndatest on linna kerkinud hulgaliselt teenindushooneid ja suurelamuid (Pae linnaosa ja Tähe-Rohu kvartal). 1976. aastal moodustasid Jõgeva noored Ants Paju eestvõttel oma klubi, mille nimeks pandi "Hekto" Koos ei käidud mitte ainult meelt lahutamas, vaid tehti ka tõsist tööd. "Hekto" eeskujul tekkis ulatuslik noorteklubide liikumine, mis levis nii Eestis kui ka väljaspool Eestit. "Hektost" räägiti ja kirjutati, temast tehti 1981. a film pealkirjaga "Rong peatub kaks minutit" (stsenarist Rein Karemäe, rezissöör Kaljo Kiisk, operaator Arvo Vilu).
Toimetaja: VEIGO MANDRE

Tänapäev

13.03.14
Pärast taasiseseisvumist on linna rahvaarv küll vähenenud (Elanikke on 2000. a Jõgeva linna elanikeregistri andmetel 6465, neist mehi 2877 ja naisi 3588), kuid Jõgeva välisilme on muutunud märksa kenamaks. Nüüd võib Jõgevast rääkida kui hubasest ja turvalisest rohelisest Eesti väikelinnast.
Toimetaja: VEIGO MANDRE